Eestis lähevad isiklikud andmed internetti keskmisest muretumalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurobaromeetri värskest uuringust selgub, et Eestis muretsevad inimesed keskmisest eurooplasest vähem selle üle, et nad on internetis enese kohta isiklikku informatsiooni avaldanud.
Enam kui kuus kümnest Euroopa vastanust arvas, et muretsevad isikliku informatsiooni avaldamise pärast internetis. Isiklike andmete avaldamise pärast on kõige rohkem mures prantslased, kreeklased, maltalased ja sloveenlased.
Eestis leidsid aga pea pooled vastanutest, et isiklike andmete avaldamine internetis ei ole nende jaoks probleem.
Enam kui kuus kümnest intervjueeritud eurooplasest nõustus, et nende riigi valitsus küsib neilt üha enam isiklikku informatsiooni. Kõike rohkem olid selle pärast mures Kreeka, Saksamaa ja Itaalia elanikud. Luksemburgi, Eesti, Malta ja Rootsi elanikud olid selles suhtes teistest muretumad. Eesti, Hollandi ja Põhjamaade vastajad olid teistest usaldavamad ka pankade suhtes.
Eesti vastanud usaldavad teistest enam ka kauplusi. Kõige usaldavamad on poodide suhtes aga soomlased, eestlased on teisel ja iirlased kolmandal kohal. Eesti päritolu vastanud on aga kõikidest eurooplastest kõige usaldavamad telefonifirmade, mobiilitelefonifirmade ja internetipakkujate suhtes.
Kolm neljandikku Euroopa vastanutest on arvamusel, et isiklike andmete avaldamine internetis on paratamatu, kuid on samal ajal ka mures, kuidas neid andmeid kasutatakse.
62 protsenti inimestest Euroopa Liidus annavad netis käies enda kohta vaid minimaalselt informatsiooni. 75 protsenti tahaks võimalust enese kohta käivat informatsiooni kustutada.
«Enamik inimesi on harjunud andma välja isiklikku informatsiooni selleks, et intenretis ostelda või kasutada sotsiaalvõrgustikke. Samas on nad mures, kuidas neid andmeid kasutatakse ning tihtipeale jääb inimestele tunne, et neil ei ole selle üle kontrolli,» kommenteeris Euroopa õigusvolinik Viviane Reding.
«Seetõttu, kui me hakkame andmekaitse reegleid muutma, tahan ma tagada, et inimestel oleks õigus enese kohta käivat informatsiooni kustutada.»