Kanada agentuuri laen Estonian Airi lennukiostuks on 60 miljonit
16. juuni 2011, 15:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonian Airi mulluse majandusaruande järgi sõlmis lennufirma selle aasta jaanuaris garantiilepingu, millega garanteerib EA Jet Leasingu poolt Kanada ekspordikrediidi agentuurilt võetud 60 miljoni USA dollari suuruse laenukohustuse täitmist.
Varem meedias ilmunud info kohaselt moodustas Estonian Air uute Bombardieri lennukite ostuks võetud laenu teenindamiseks eraldi ettevõtte EA Jet Leasing Ltd., mis on registreeritud Kaimanisaartel. Seda nõudis kõnealune Kanada agentuur Export Development Canada.
Aruandes seisab, et uute lennukite ostutehingu finantseerimiseks sõlmis Estonian Air tänavu jaanuaris kaks 12-aastase tähtajaga kapitalirendilepingut EA Jet Leasinguga. Esimesed kaks Bombardieri jõudsid Eestisse vastavalt 24. ja 27. jaanuaril 2011, kolmanda lennuki tarnimistähtajaks on kokku lepitud veebruar 2012.
Lisaks sõlmis lennufirma Swedbankiga tänavu jaanuaris uute lennukite ostutehingu finantseerimiseks pikaajalise laenulepingu summas neli miljonit eurot tagasimakse tähtajaga 20. jaanuar 2021.
Lennukitootja Bombardier Aerospace on varem teatanud, et Estonian Air allkirjastas lepingu kolme lennuki CRJ900NG ostmiseks 123 miljoni USA dollari ehk ligi 1,4 miljardi Eesti krooni eest. Estonian Air on öelnud, et kasutab lennukite ostuks erinevate finantseerimisasutuste pikaajalisi laene ja omavahendeid. Omavahenditeks on riigi poolne kapitalisüst, mis kaasnes lennufirma enamusosaluse minekuga SAS-ilt Eesti riigi kätte.
Aruandes seisab, et tänavu jaanuaris pikendas Estonian Air Swedbankiga sõlmitud arvelduskrediiti tuleva aasta 4. jaanuarini ning krediidilimiit vähenes viie miljoni dollarini. Aruandest nähtub, et eelnevalt oli pangaga sõlmitud arvelduskrediidi limiit 9,75 miljonit dollarit ja aastavahetuse seisuga oli arvelduskrediidist tulenev kohustus 70,3 miljonit krooni, mis teeb praeguse kursi järgi ligikaudu 6,4 miljonit dollarit. Toonase Swedbaki arvelduskrediidi tagatiseks olid panditud hooned Tallinnas Lennujaama teel.
Estonian Airi laenukohustuste hulgas on ka kohustused SAS Group AB ees. Nende osas on aruandes selgitatud, et vastavalt 2010. aasta septembris sõmitud laenulepingu muudatusele tagastas Estonian Air mullu novembris laenust 1,98 miljonit eurot. Ülejäänud osa laenusaldost 7,33 miljonit eurot ja laenult koguneva intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku november 2014. SAS-i laenu tagatiseks on märgitud uute lennukite ettemakse.
Estonian Airi konsolideeritud bilnasimaht oli aastavahetuse seisuga 783,2 miljonit krooni, suurenedes aastaga 65 protsendi võrra. Bilansimahu suurenemine oli eelkõige tingitud omanikepoolsest omakapitali suurendamisest.
Varade poolel kasvas omakapitali tehtud rahalise sissemakse tulemusena likviidsete vahendite osakaal. Ettevõtte põhivarad suurenesid eelkõige uute lennukite soetamiseks tehtud ettemaksete arvel. Kohustuste poolel vähenes lühiajaliste kohustuste osakaal ning suurenes pikaajaliste kohustuste osakaal, seoses omanikult saadud laenu refinatnseerimisega pikaajaliseks laenuks. Kohustused suurenesid võrreldes 2009. aastaga 16,6 protsendi võrra 408,3 miljoni kroonini.
Aruandeaasta kahjumi tõttu olid Estonian Airi äritegevuse rahavood 12 miljoni krooniga negatiivsed. Finantseerimistegevuse rahavood olid aruandeaastal 333,5 miljoni krooniga positiivsed, aga investeermistegevuse kogusaldo oli 227,7 miljoni krooniga negatiivne.
Estonian Airi 2010. aasta majandustegevuse tulemiks kujunes 40,9 miljonit krooni kahjumit, aasta varem oli lennufirma miinuses 69,4 miljoni krooniga. Ettevõte konsolideeritud müügitulu oli 1,066 miljardit krooni, kerkides aastases võrdluses üheksa protsenti.
Aruandest nähtub, et lennukite mullune täituvus ehk toodetud ja müüdud lennukilomeetrite suhe oli 64,8 protsenti, aasta varem oli see 64,4 protsenti. Suurimat reisijate arvu kasvu näitas mullu Tallinna–Moskva liin. Võrreldes varasema aastaga kasvas keskmine piletihind koos kütuse lisatasuga 0,4 protsenti.
Möödunud aasta lõpus töötas Estonian Airis 261 inimest, nendest 142 moodustasid lendava personali. 2009. aastal oli lennufirmas tööl 247 inimest. Töötajate arvu mõningane suurenemine toimus aruande järgi taastuva majanduse ja nõudluse toel. Estonian Airi töötajatele maksti mullu töötasudena välja 127,9 miljonit krooni, aasta varem oli see summa 139,5 miljonit.
SAS-ile kuulub 10 ja Eesti riigile 90 protsenti Estonian Airist.