Äriideede rohkus ootab järgi äriplaani kirjutamise oskust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uute ettevõtete loomine on Eestis lihtne, kuid äri alustamiseks ning pangast laenuraha saamiseks vajalikust äriplaani kirjutamise oskusest jääb veel puudu, kirjutab Swedbanki väikeettevõtete osakonna juhataja Krõõt Kilvet.
Uute ettevõtete asutamine on Eestis lihtne ja on elektroonilises keskkonnas kiiresti tehtav. Samuti on alates käesoleva aasta jaanuarist muudetud äriseadustikku nii, et ettevõtte alustamiseks ei ole enam tarvis ka omakapitali sissemakset.
Need kaks eelmainitud tingimust on hoogustanud ka ettevõtete loomist, mille tulemusena luuakse Eestis praegu keskmiselt 1200-1300 ettevõtet kuus.
Väikeettevõtete tegevusvaldkonnad on väga erinevad. Palju luuakse jae- ja internetipoode, söögikohti, kuid väga suur osa on mõneti üllatuslikult ka toomisettevõtetel ning oma panuse eksporti annavad seetõttu ka väikeettevõtted.
Erinevalt levinud arvamusele on väikeettevõtete seas siiski üsna vähe ehitusettevõtteid ning kinnisvaraarendusega tegelejaid veelgi vähem. Seetõttu on toibunud väikeettevõtted majanduslangusest mõneti kiiremini kui suured. Samas olid ka väikeettevõtete kohustused väiksemad.
Ettevõtete asutamine on lihtne, aga alustamiseks on tarvis äriideed. Kindlasti on oma osa suurenenud loodavate ettevõtete arvus ka majanduslangusest tulenenud vajaduses teha midagi ise ja tagada töökoha kadudes jätkuvad sissetulekud. Äriideed võivad tuleneda omakorda mõnest ammusest unistusest, kasvada välja olemasolevast ärist või olla tingitud vajadusest tagada endale või oma perele sissetulekuid.
Kirjalik plaan aitab luua selgust
Äri alustamiseks soovitame oma äriplaan kindlasti kirja panna. See annab struktureeritud ülevaate, mis on olemas ja mis veel puudu ning võimaldab kaaluda oma rahalisi võimalusi.
Selleks, et võõrvahendeid kaasata (panga või mõne investori raha) on vaja läbi mõelda tulevased planeeritavad rahavood. Laen tuleb üldjuhul alati kokkulepitud aja pärast ka mingi intressiga tagastada ja selle tagasimaksmise võime peaks planeeritavatest rahavoogudest välja tulema.
Tahaksin siinkohal kummutada ühe väga levinud müüdi pankadest ja laenukraanidest, mis kord on kinni ja siis jälle lahti. Pangad laenavad kokkulepitud tähtajaga välja hoiustajate raha, mis tuleb laenuvõtjal vastavalt lepingu tingimustele ka tagastada. Siinkohal muutubki ülioluliseks äriplaanist tulenev rahavoog. Teisisõnu tuleb pangale (tegelikult kehtib see nõue ka investorite kohta) esitada soovitavalt kirjalik rahavoogude plaan koos tõestusega, et see on realistlik ja laenu võtmine on ettevõtjale jõukohane.
Eeltoodust tulenevalt ei tee pangad üldjuhul ka lõplikult negatiivseid laenuotsuseid, vaid annavad kliendile nõu, milliste tingimuste täitumisel ja tehingute toimumisel on rahavoo vastu laenamine võimalik. Kuna pangad vahendavad laenudena sisseostetud ja deposiitoritelt kogutud raha, siis on pankade laenutegevus tugevalt reguleeritud ning mõnel juhul võib ettevõtjale näida, et tugev usk tema äriplaani teostatavusse jääb pankade poolt põhjendamatult vastuseta. Sellisel juhul soovitaksin kliendil alati küsida (kui pank ei ole seda veel mingil põhjusel teinud), milliste tingimuste täitudes on laen sellele ärile võimalik.
Algaja äriplaani jõud on partnerid
Üheks tugevaimaks tõestuseks äriplaani teostatavuse kohta on ettevõtte ajalugu ja partnerite olemasolu. Kuid äriplaan aitab ka alustavaid ettevõtjaid, sest Eesti riigi, EASi ja Kredexi toel saavad nemadki täna äriplaani vastu laenu küsida. Äriplaani koostamise juhendid on kõigile kättesaadavad EASi ja Kredexi internetilehekülgedel ning sealt on võimalik saada ka igakülgset nõustamist.
Pangad hindavad nii üksikute klientide riske laenude andmisel kui ka olemasoleva laenuportfelli riskisust. Lisaks esitavad laenukliendid meile ka jooksvalt oma finantsaruandeid, mis annab pangale hea tunnetuse majanduse olukorrast tervikuna.
Hea meel on tõdeda, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seis on käesolevaks aastaks juba oluliselt paranenud, seda nii finantsnäitajate poolest kui ka tähtaega ületavate võlgnevuste osas, mille osakaal on oluliselt kukkunud.
Samuti on kasvamas laenutaotluste arv, mis on kerkinud juba kahekordseks võrreldes aastataguse ajaga, ulatudes taas 2008. a tasemele. See on samuti tõestuseks, et julgus ettevõtluseks ja ettevõtete laenuvõime on kriisijärgselt korralikult taastumas.