Eesti Pank ostis aasta algul EKP reservidesse 600 kilo kulda
16. juuni 2011, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seoses Euroopa Keskpanga (EKP) täisomanikuks saamisega ostis Eesti Pank tänavu aasta alguses veidi rohkem kui 600 kilogrammi kulda ja kandis selle üle Eesti riigi keskpanga osana EKP välisreservidesse.
Kuld osteti selle päeva turuhinnaga, mis oli pisut üle 1000 euro untsi kohta, teatas BNS-ile Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik ütles BNS-ile kolmapäeval, et kulla ostmise ja ülekandmisega seoses Eestist läbi füüsilist kulda ei liikunud, kuna tegu oli finantstehingutega, milles vahetub ainult ladustatud kulla omanik.
EKP presidendi Jean Claude Trichet' allkirjaga EKP nõukogu otsuse järgi jõustus tänavu 1. jaanuaril Eesti Panga kohustus kanda üle välisvaluutareservid Jaapani jeenides ja kullas kokku summas, mis vastas 145,9 miljonile eurole, sealhulgas Jaapani jeene 124 miljoni euro jagu ja kulda 21,9 miljoni euro jagu. Otsuse kohaselt pidi Eesti Pank kandma kulla üle investeerimata kujul EKP osutatud kontodele ja asukohtadesse, üle kantava kulla arvelduspäev oli 6. jaanuar.
Euroopa Liidu euroalavälised keskpangad on pidanud neile märgitud EKP kapitalist sisse maksma väga väikese osa, selgitas Rääsk. Euroalaga liitumise tõttu pidi Eesti Pank sisse maksma kogu Eesti keskpangale märgitud EKP kapitali osa.
Möödunud aasta lõpus otsustas EKP nõukogu suurendada ka EKP kapitali 5 miljardi euro võrra 10,76 miljardi euroni ja seoses sellega tuleb Eesti Pangal teha veel täiendavaid makseid. Euroala keskpangad teevad maksed kolmes võrdses jaos: möödunud, sel ja järgmisel aastal. Kuna Eesti Pank liitus eurosüsteemiga aasta algul, alustas Eesti Pank oma sissemaksetega tänavu jaanuaris, lisas Rääsk.
Esimese osa täiendavast kapitalist, 9,59 miljonit eurot, maksis Eesti Pank sisse tänavu aasta algul. Teise ja kolmanda osa, kumbki summas 2,98 miljonit eurot, maksab Eesti Pank sisse tänavu aasta lõpul ja tuleva aasta lõpul kaks päeva enne TARGET2 maksesüsteemi viimast tööpäeva. Kokku on Eesti Panga osa Euroopa Keskpanga märgitud kapitalis 18,54 miljonit eurot ehk 0,179 protsenti.
EKP täisomanikuks saamisega seoses pidi Eesti Pank tegema sissemakse ka EKP välisvaradesse. EKP välisvarad on Rääski sõnul vajalikud selleks, et vajadusel teha valuutainterventsioone. Samuti tuli Eesti Pangal teha sissemakse ka EKP omakapitali – reservidesse, ümberhindluskontodele ja provisjonideks.
Kokku on Eesti Pank maksnud EKP kapitali ja välisreservidesse kokku 180 miljonit eurot, maksed on tehtud valuutareservide arvel.