VKG kavatseb investeerida kümnendiga 14 miljardit krooni
9. juuni 2011, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru Keemia Grupp AS-i (VKG) juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul kavatseb kontsern investeerida lähima kümnendi jooksul tootmisse kõiki projekte arvestades kokku 14 miljardit krooni.
Rohumaa ütles neljapäeval Tallinnas peetud pressikonverentsil, et nii pikkade plaanide realiseerimine eeldab riigilt stabiilset keskkonda – seda nii loodusressursside kättesaadavuses kui ka maksubaasis.
VKG-l on kavas rajada rafineerimistehas aastail 2012–2015, tsemenditootmine aastail 2015–2017 ja energiatootmine aastail 2017–2019.
VKG juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul toodaks rafineerimistehas päevas 14.000 barrelit diislikütust. Kaubandusbilansis võiks see katta kogu Eesti diislivajaduse, neutraliseerides imporditava diislikütuse mõju.
Samuti on VKG-l kavas rajada lisaks mullu augustist täisvõimsusel tööle hakanud Petroter-tüüpi õlitehasele veel teine sama tüüpi tehas. Uue tehase rajamist valmistatakse tänavu ette projekteerimistööde, lubade taotlemise ja tööde planeerimisega.
Purga sõnul on VKG-l kavas 2020. aastal saada kogu tootmiseks vajalik põlevkivi Ojamaa kaevandusest. Samal aastal peaks prognoosi kohaselt VKG käive olema kokku 420 miljonit eurot, millest oma kütuse müük moodustaks 260 miljonit eurot, tsemendimüük 80 miljonit eurot, kemikaalide müük 30 miljonit eurot ja energia müük 50 miljonit eurot.
Prognoos arvestab Purga sõnul 78-dollarise nafta hinnaga maailmaturul. Samuti eeldab prognoos seda, et VKG jätkab eraettevõttena senise omanike struktuuriga ega lähe börsile.
«Üldse on meie äri väga volatiilne,» kommenteeris Purga. Tema sõnul sõltub õli hind nafta maailmaturuhinnast, kuna VKG müüdavad õlid võistlevad naftatoodetega.
Kontserni töötajate arv võiks 2020. aastal küündida 2100 inimeseni. See tähendaks Purga sõnul kontserni töötaja keskmiselt toodetava lisandväärtuse kasvu praeugselt 100.000 eurolt aastas 200.000 eurole. Eesti keskmine lisandväärtus on 24.700 eurot. Säärane lisandväärtus on Purga sõnul võimalik rasketööstuses, tehnoloogias ning paaris muus sektoris. «Teeninduses ei ole seda kunagi võimalik saavutada,» ütles Purga.
Silbet Ploki pankrotivara omandamine moodustab Rohumaa sõnul väikese osa kavandatavast ehitusmaterjalide tootmise ärist, milles toodetakse ehitusmaterjale põlevkivituhast.
Purga sõnul on takistused põlevkivituhast tsemendi tootmisele olnud mitmetes riikides peamiselt seadusandlikud. «Praegu seda legaliseeritakse ja mõnes riigis isegi soodustatakse,» ütles Purga.
Põlevkivituhast tsemendi tootmise kasuks räägib Purga sõnul see, et süsinikdioksiidiheitmed on põlevkivi tuhaks põletamisega juba tehtud, nii et sellest tsemendi tootmisel tekib selle võrra vähem heitmeid.
Tänavuseks prognoos
ib VKG aastaraamatus esitatud andmeil põlevkivi ümbertöötlemise mahuks 2,4 miljonit tonni, konsolideeritud käibeks 160 miljonit eurot, konsolideeritud kasumiks 24 miljonit eurot ja investeeringute mahuks 52 miljonit eurot, millest 40 miljonit eurot peaks kuluma Ojamaa kaevandusele.