Laenuportaal pakub investorile ulmelisi intresse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu ettevõtja Arne Veske pani kuu aja eest käima netiportaali Omaraha.ee, kuhu ühed saavad panna oma vaba raha, et teised saaksid seda laenata, kirjutas Lääne Elu.
Portaal lubab investorile kuni 40 protsendi suurusi intresse. Laenu intressid algavad 20 protsendist. Suurema reklaamita on portaal esimese kuuga välja andnud üle saja laenu kogusummas 40 000 eurot. Investoreid on 30–40 ringis, investeeringud mahuvad vahemikku 50–2000 eurot.
Veske ütles uue äri kohta, et tal hakkas igav: «Viisteist aastat edukalt töötanud Entre kodukaubaäri sai sügisel müüdud. Sellest välja kasvanud Liisi järelmaks toimib edukalt, kuid seal omandatud know–how võimaldaks enamat.»
Usalduse pälvimine on peamine
Kuna pangad annavad laenu kitsilt, inimesed aga hoiavad pankades raha peaaegu eimillegi eest, tekkiski mõte asutada omalaadne laenupank.
Veske sõnul on esimesel kuul olnud investorite huvi ettevaatlik. Usalduse võitmine on aga Omaraha.ee püsimajäämise peamine võti. Riske maandatakse kolmel moel.
Esiteks saab investor ise otsustada, millise krediidireitinguga laenusaajale ja kui palju võib portaal tema raha välja laenata. Näiteks tasub riski maandamiseks panna 100 eurot 10 euro kaupa kümnesse laenu, mitte kõik ühte laenu.
Laenajate hindamises peab Veske ennast pädevaks, sest Liisi järelmaksu andmebaasis on 130 000 inimest ja laenuportfelli kvaliteet on tema sõnul väga hea.
«Omaraha puhul hindame laenuvõtjat veel kriitilisemalt kui Liisi puhul,» ütles Veske.
Kui juhtub, et laenaja ei suuda siiski laenu tagastada, tegeleb temaga portaal, mitte investor. Ka selles vallas on Liisi järelmaksul kauane kogemus.
Kolmandaks on moodustatud tagatisfond, kuhu teeb iga laenaja laenu saamisel väikese sissemakse. Kui laen läheb n–ö hapuks, saab investor fondist kompensatsiooni. Eilse seisuga oli tagatisfondis üle 1000 euro.
Veske sõnul on tegemist ameerikaliku ärimudeliga, kus miljonilt inimeselt teenitakse dollar, mitte ühelt miljon dollarit. Üsna pea on plaanis laiendada tegevust ka Eestist väljapoole.
«Eest rahvaarv jääb sellise asja tarbeks väikeseks,» tunnistas Veske.
Sotsiaalpangandus teeb esimesi samme
Eestis tegutseb 2009. aastast eraisikute ja firmade vahelisi laene vahendav portaal Isepankur.ee, mis kavatseb samuti tööd alustada välismaal. Isepankur.ee netikeskkonnas saavad eraisikud ja firmad omavahel oksjonite kaudu raha laenata.
«Umbes 20–30% tarbimislaenude mahust võiks tulevikus tulla sellesarnaste keskkondade kaudu,» ütles Isepankur. ee juht Pärtel Tomberg.
Tombergi sõnul on see sektor alles arengu alguses ja kuigi teekond on pikk, usub ta, et mõlemad portaalid suudavad tarbimislaenude turgu positiivselt muuta.