Eesti suhtlus Venemaaga toimub justkui kitsal tänaval
7. juuni 2011, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud Eesti-Vene ärifoorumil ütles välisministeeriumi III poliitikaosakonna peadirektor Märt Volmer, et Eesti-Vene tänaseid suhteid ei saa nimetada tupikus olevaks.
Küll võrdles Volmer kahe riigi vahelisi suhteid kitsa tänavaga, kus täna küll liiklus toimub, kuid see liiklus pole kuigi kiire. Seetõttu on tema hinnangul kahe riigi suhetes veel küllaga paranemise ruumi.
Samas on Volmeri kinnitusel positiivne, et mitmetes valdkondades läheb kahe riigi vahel koostöö ülesmäge, olgu selleks siis kultuurialane koostöö, kaubavahetuse suurenemine või turism.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson lisas, et varsti möödub 20 aastat ajast, mil Nõukogude Liit kokku varises ning Eesti ja Venemaa vabaks said.
Tema sõnul on Eesti täna nii ELi, NATO, OECD kui ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide liige, kes saab hästi läbi oma naabritega nii põhjas, lõunas kui läänes.
«Kõik see tõstatab küsimuse, miks me ei võiks omada sarnaseid suhteid oma idanaabriga,» märkis Mihkelson.
Tema sõnul pole riigikogu väliskomisjonil tulnud kunagi puudu poliitilisest tahtest, et oma Venemaa kolleegidega suhteid parandada.
Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Juri Merzljakov märkis, et mis puudutab Eesti ja Venemaa vahelisi majandussuhteid, on selle küsimusega tegeletud pidevalt peale tema asumist suursaadikuks.
Tema sõnul näitab see, et Eesti majandusmaastikule on ilmunud mõned suured Venemaa transiidifirmad, et vastastikused majandushuvid on säilinud.
Samas lisas ta, et kahepoolsete majandussuhete arendamine toimuks palju kergemini, kui Eesti ja Venemaa vahel oleks lahendatud piirilepingute küsimus.