Analüütik Tõnis Oja kirjutab Tallinna börsi blogis, et kuna Nokia muutus vahepeal Soome majanduses liiga domineerivaks, on ettevõtte raskused muutunud nüüd painavaks kogu Soome majandusele.
Nokia raskused painavad kogu Soome majandust
6. juuni 2011, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külma sõja lõppedes 20 aastat tagasi, oli Nokia kokkuvarisemise äärel. Ettevõtte uus tegevjuht Jorma Ollila läks täispangale ning muutis tööstuskonglomeraadi maailma suurimaks mobiiltelefonide tootjaks ja Euroopa juhtivaks tehnoloogiakompaniiks.
Koos Nokia õitsenguga kasvas ka Soome majandus ning põhjanaabritest sai Euroopa ja maailma üks arvestatavaid tehnoloogiakeskusi.
Paraku muutus Nokia Soome majanduses liiga domineerivaks. 2008. aastal andis Nokia 2,6 protsenti Soome sisemajanduse koguproduktist, sajandi vahetusel aga koguni 4 protsenti.
Soome ekspordist on Nokia osakaal tänaseks langenud alla kümnendiku, kuid sajandi alguses moodustas see enam kui veerandi. Väga suur osakaal on olnud Nokial ka maksude laekumisel, ulatudes 2003. aastal 21 protsendini Soome ettevõtlusest laekunud maksudest.
Nokia suured raskused on muutunud painavaks kogu Soome majandusele. Seal on näha mõningast analoogiat paljude nõukogudeaegsete linnadega, mille käekäik sõltus ühest ettevõttest.
«Nokia on olnud erakordselt suur - suur part väikeses tiigis - mis on olnud alati kahe teraga mõõk,» ütles majanduslehele The Wall Street Journal turvatarkvarafirma F-Secure asutaja ja nõukogu esimees Risto Sillasmaa, kes on ühtlasi ka Nokia nõukogu liige.
Nokia tõusmisel üheks maailma telekommunikatsioonisektori lipulaevaks tõi küll põhjanaabritele rikkust ja suurendas soomlaste eneseteadvust, kuid riik jäi liiga kauaks ratsutama ühe ettevõtte turjale.
Selle asemel et kasutada soodsat olukorda ära ning leida uusi tegevusvaldkondi, piirdusid Soome tehnoloogiaettevõtted peamiselt Nokiaga seotud äridega.
«Nokia ökosüsteemil oli liiga suur mõju,» kinnitas majanduslehele Nokia endine tarkvarastrateeg Teemu Polo, kes 2009. aastal asutas firma, mis programmeerib rakendusi Android-telefonidele. Tema sõnul on taoline Nokia konkurendi süsteemi üleminek Soomes pigem erand kui reegel.
Soome valitsus toetab uute tehnoloogiafirmade kasvamist 600 miljoni euroga aastas, kuid see läheb raskustega, sest napib ettevõtluse poolset toetust. Mõned edulood siiski on. Tuntuim on ilmselt Rovio Mobile, mille nutitelefonimäng Angry Birds on osutunud tõeliseks hitiks.
Tundes, et Nokia on kaotuse veerel, on Intel ja Google Helsingi hotellidesse seadnud sisse kontorid, lootuses värvata Nokia tippspetsialiste. Seni pole Nokiast massilist äraminekut täheldatud, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek.