Läti uus president: rumal on osta aktsiaid või koguda pensionisammast
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
2. juuni 2011, 19:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõunanaabrite vastselt presidendiks valitud miljonär ja endine pankur Andris Bērziņš kinnitas tänases intervjuus Läti ajalehele Latvijas Avīze, et ei usu pensionikogumisse. Parem olevat osta vanaduseks hea maatükk või omandada igal ajal leiba lauale toov hea haridus.
Bērziņš tunnistas ajalehele, et tema pankurikogumus ütleb: tulevikku on raske ette aimata, kuid heas kohas maatüki väärtus kasvab aegapidi või vähemalt ei kahane, vahendas Läti majanduslehe Dienas Bizness venekeelne võrguväljaanne.
Aktsiaid ta ei osta. «Ma ei usu neisse, samuti nagu teise samba pensionisse,» tõdes ta.
Endise pankuri hinnangul tuleks praegu 30-40-aastastele selgelt öelda: kui te saate 60-aastaseks, on olukord sõsiselt muutunud ning teil tuleks tõsiselt mõelda, kuhu oma raha panna. Kas haridusse või kinnisvarasse, mitte aga uskuda taeva kingitust, mis justkui peaks pensioni tooma.
Pensionifonde juhivad tema sõnutsi noored agressiivsed poisid, keda huvitab eelkõige isiklik kasu. Liigsete riskide tõttu vajuvad ettevõtted sageli kokku ja pensioni ei saa keegi.«Ma tahaksin küll eksida, aga ei ole minul usku neisse liiga riskantsetesse ettevõtmistesse,» lausus Bērziņš tuletades meelde, et 15 aastat tagasi juhtisid USA investeerimispanka Lehman Brothers väga targad, ettevaatlikud ja austusväärsed pankurid, kes põlvest põlve olid selles äris olnud kokku 150 aastat. Ja mis juhtus?
«Kui 2008. aastal kõik kokku kukkus, püüdsin oma sõpradelt Maailmapangas teada saada, mis siis tegelikult finantstsitadellis toimus. Vastus oli lühike: tuli uus põlvkond ja vähem kui 10 aastaga muutus kõik. Nende mõtlemine oli suunatud riskide võtmisele ja ei olnud kedagi, kes oleks soovitanud tasakaalu leida,» rääkis Bērziņš.
Ise peab ta ennast klassikaliseks majandusmeheks, kes arvab, et laenu ei tohi võtta rohkem kui poole ulatuses olemasolevatest varadest.