Vene köögiviljaembargo Eesti põllumehi ei mõjuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa kehtestatud köögiviljade sisseveo embargo mõju Eesti põllumajandustootjatele jääb väikseks, kuna köögivilju eksporditakse idaturule väikestes mahtudes.
Põllumajandusministeeriumi andmeil on viimastel aastatel köögivilju Venemaale müüdud vähe, käibed on viimasel kahel aastal jäänud alla 200 000 euro.
«Kurki ja tomatit pole juba aastaid Venemaale vedanud,» kinnitas AS Sagro müügijuht Aivar Suppi. Seda, et Vene turg Eesti köögiviljatootjate seas mahtude poolest oluline pole, kinnitasid nii põllumajandusministeerium kui ka mitmed tootjad.
Põllumajandusministeeriumi info kohaselt müüakse Eestist Venemaale peamiselt peakapsast, porgandit, naerist, söögipeeti ja redist.
Selle aasta esimese kolme kuuga on Venemaale müüdud 152 000 euro väärtuses köögivilju. Erinevalt varasematest aastatest on edenenud sibulamüük, samuti müüdi kolme kuuga ligi kaheksa korda rohkem söögipeeti ja redist.
«Kevadel on alati võimalik paremat hinda küsida, sügisel ilmestab turgu kauba ja pakkujate rohkus. Need, kellel on paremad säilitustingimused ja võimalused juurikaid üle talve pidada kvaliteetsena, neil on oma ostjad ootamas,» selgitas Raimond Strastin Aiandusliidust.
Et eksport Venemaale on vähene ja juhuslik, kinnitas ka kartulikasvataja Kalle Hamburg. «Sel aastal kartulieksport oli erandlik. Kartulile küll keeldu minu teada praegu kehtestatud pole, kuid ega sedagi palju Venemaale veeta,» rääkis ta.
Seni pole täpselt selgunud, milles täpselt Venemaa embargo seisneb. Võimalik, et see kehtib üksnes Hispaanias ja Saksamaal kasvatatud kurkidele, tomatitele ja lehtsalatile või kogu Euroopa Liidu kurgile-tomatile või laiemalt Euroopas kasvatatud köögiviljadele.