Millistes sektorites luuakse Eesti riigile enim lisaväärtust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on viimasel ajal juttu olnud tööstus- ja teenindusekspordi rollist majandussurutise leevendajana. Swedbanki rasketööstuse sektori juht Marko Keerd toob ettevõtjatele suunatud infokirjas välja, millised sektorid on kõige nobedamalt tegutsenud.
Puidutööstuse mahud 2009. aastal võrreldes aasta varasemaga oluliselt ei langenud. Paljud puiduettevõtjad suutsid oma müügimahtu isegi kasvatada. Ja mis kõige olulisem, suutsid säilitada ettevõtte poolt loodava lisaväärtuse Eesti majandusse.
Sirgeselgselt on väljunud kriisist ka rasketööstuse ja masinaehituse.
Teenuste valdkonnas teenivad ekspordist lõviosa transiit ja laevaveosed – nii kaupade kui ka näiteks inimeste vedu üle Soome lahe. Viimane on näidanud stabiilsust olenemata majanduskliimast.
Üllataja tiitel Eesti eksportivate tööstusettevõtete nimekirjas läheb aga klaasitööstusele. Pikaajalised traditsioonid on klaasitööstusel nii Järvakandis kui ka Elvas. Ettevõtmine on küll Eesti mastaabis väike, ent heaks eeskujuks on see kõigile töösturitele. Seda nii kindla mahu kui ka Eesti riigi jaoks stabiilse lisaväärtuse mõttes.
Tähelepanuta ei tohiks jätta ka toiduainete tööstust, mis võib saada aastatel 2012 ja 2013 üheks ekspordimahu kasvatajaks. Vähemasti on siin ootused kõige paremad, sest hetkel on ekspordi osatähtsus antud sektoris kõigest neljandik, mis võrreldes eelmainitud sektoritega on 2-3 korda väiksem.
Elektroonikasektor on Eestis ehk üks suurema lisandväärtusega eksportijaid, mille käive sisaldab lisaväärtust hinnanguliselt 40 protsendi ulatuses ning millest omakorda kaks kolmandikku moodustavad töötajate sissetulek ja maksud Eesti riigile. Kui vaadata teiste eksportivate sektorite lisaväärtuse näitajat, siis on see Eesti eksportiva tööstuse kohta keskmiselt 29-30 protsenti.
Lihtsustatult öeldes jääb kolmandik Eesti ekspordi rahalisest mahust kodumaale. Seda nii töötasude, tööstuse taasinvesteeringute kui ka eksportivate ettevõtete kasumi näol.