Rahapesu takistajad võtsid MTÜd sihikule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium plaanib laiendada rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadust ka MTÜ-dele ja SA-dele.
Ühendused peaksid nt annetuste vastuvõtmisel ja teenuse osutamisel seadust järgima hakkama, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro, ülekandega üle 30 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine toimub ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena, vahendab ngo.ee. Samas ei hakka kohalduma seaduse paragrahvid 29-31, ehk ei pea ühendused kehtestama omale sisemisi turvareegleid ja määrama kontaktisikut.
Peamiselt tähendab muudatus hoolsuskohustuste täitmist: kõrgendatud tähelepanu pööramist tehingupartnerite isikute kindlakstegemisele ning Rahapesu Andmebüroo teavitamist kahtluste korral. Samuti tuleb teavitada RABi.
Eelnõu seletuskirja kohaselt näitab statistika, et aastatel 2008-2009 sai RAB 183 teadet, mis ühel või teisel määral puudutasid MTÜ-sid. Neist 60 summapõhist teadet olid saadetud ühe MTÜ poolt, kes oma tegevuses kvalifitseerus maksevahendajaks ning oli sunnitud oma suurtest sularahatehingutest teatama. Ka mitmel teisel juhul on tegemist tõsiste rahapesukahtlustega, mis on nõudnud süvaanalüüsi. Kuigi kõik materjalid neist tõsisematest juhtudest ei ole jõudnud uurimisorganiteni, võib välja tuua mõned mõtlemapanevad tendentsid, mis tulevikus võivad tõsiselt ohustada Eesti sisejulgeolekut ning finantssüsteemi:
1. On märgata juhtumeid, kus kuritegeliku taustaga isikud püüavad võtta oma konrolli alla MTÜ-sid eesmärgiga kastutada nende kontosid ebaseaduslikel eesmärkidel, sealhulgas ka rahapesuks. Kuna teadaolevad kõnealused summad on liiga väikesed, ei ole see tendents veel piisavat tähelepanu pälvinud.
2. Teatud osa MTÜ-sid asutatakse eesmärgiga saada riiklikke või eurotoetusi. Toetuse saamisel kasutavad MTÜ liikmed enamuse sellest oma tarbeks ära. Sisuliselt on siin tegemist kelmustega, kuid sellega kaasneb ka suurem rahapesurisk.
3. Mitmeid juhtumeid on olnud MTÜ-de kasutamisel korruptiivsetes tehingutes kuna kontroll MTÜ-de tehingute üle on nõrk. Juhtumeid on esinenud ka uurimisasutustele edastatud materjalides.
Korruptsiooni ja sellega kaasneva rahapesuga on seotud erakondade rahastamise küsimused, kus riiklik kontroll on osutunud prakikas ebapiisavaks.
4. On olnud juhtumeid, kus suuremaid usuühinguid, kellel on rohkem nii vallas- kui ka kinnisvara, on kasutatud ühel või teisel viisil rahapesuks. Üks suurem rahvusvaheline juhtum on analüüsimisel ka käesoleval ajal.
5. Rahvusvahelises plaanis seondub mittetulundusühingutega kõrgendatud terrorismi rahastamise risk. Terrorismi rahastamise eesmärgil kasutatakse nii rahvusvahelist abi pakkuvaid mittetulundusühinguid kui ka usuühinguid, seda kas siis nende enda teadmisel või ka teadmatusest.