Eesti palgatõusu piiramise kavale vastu ei ole
30. mai 2011, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti riigil ei ole vastuväiteid Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud tööjõu ühikukulu indikaatori kohta.
Seda kinnitas rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Andres Kuningas.
Osana liikmesriikide majanduspoliitikate suurema ühildamise kavast plaanib Euroopa Komisjon hakata jälgima tööjõu ühikukulude kasvu liikmesriikides ehk seda, kui palju muutuvad tööjõukulud ühe ühiku kauba või teenuse tootmiseks. Kui tööjõu ühikukulude indikaator liigub etteantud piiridest välja ja järgnev majanduse süvaanalüüs tuvastab, et tegemist on tõsise tasakaalustamatusega tehakse selle kõrvaldamiseks soovitused ning riik töötab väja tegevuskava. Kui riik midagi ette ei võta, siis on võimalik talle määrata trahv kuni 0,1 protsendi ulatuses SKTst.
Kava kohaselt ei tohiks tööjõu ühikukulude kasv kolme aasta jooksul ületada euroala riikides üheksa protsenti ja teistes ELi riikides 12 protsenti. Eesti tööjõukulude kasv pole Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni andmetel viimastel aastatel jäänud 9 protsendi piiresse.
Indikaatorite täitmist ei hakata kava kohaselt pimesi jälgima, vaid analüüsitakse ja arvestatakse iga riigi puhul selle majandusolukorda laiemalt, vastas Kuningas kriitikale tööjõu ühikukulude indikaatori suhtes. Rahandusministeerium rõhutas. et kuna indikaatorid on ennkõike hoiatuseks, siis pole põhjust paanikaks, et EL hakkab Eestis palgakasvu piirama.
Ka Euroopa Komisjon väidab, et indikaatorite täitmist ei hakata pimesi jälgima. Euroopa ametiühingud väidavad vastu, et sama lubas komisjon teha ka Maastrichti kriteeriumide puhul. Praegu aga räägitakse vaid nende kriteeriumide täitmisest või eiramisest ega võeta arvesse tegureid, mis võisid riikide sooritust mõjutada.