Eurotoetuste kasutuselevõtt kulgeb Eestis kohati teosammul

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tigu
Tigu Foto: Wikipedia.org

Euroraha kasutuselevõtt kulgeb Eestis mitmes valdkonnas aeglasemalt kui Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikides keskmiselt.


Eriti suur on mahajäämus energiavaldkonnas. Aastateks 2007-2013 ette nähtud eurotoetustest oli energia valdkonnas Eestis eelmise aasta lõpuks lepingutega kaetud ligi 19 protsenti, samas kui KIE riikide keskmine on 33 protsenti. Eesti jääb KIE keskmisest maha ka uurimis- ja arendustegevuse, linna- ja maaelu arengu ning tehnilise abi rahade kasutuse osas, näitab KPMG analüüs.

Teisalt inimressursi arengu valdkonnas oli Eesti suutnud eelmise aasta lõpuks lepingutega katta 70 protsenti eurorahadest, samas kui KIE keskmine on 65, ning keskkonna valdkonnas 63 protsenti, mis ületab KIE keskmist 20 protsendipunkti võrra.

Kõigi valdkondade lõikes kokku oli eelmise aasta lõpuks Eestis eurotoetustest lepingutega kaetud 60 protsenti. KIE keskmine on 53 protsenti. Kiireimad eurorahade kasutuselevõtjad on aga Läti 76 ja Leedu 68 protsendiga. Aeglaseimad on Bulgaaria 37 ja Rumeenia 45 protsendiga.

Ka eurotoetuste väljamaksete osas on esirinnas Läti ja Leedu. Eesti jääb neist maha, kuid meie tulemus - eelmise aasta lõpuks oli välja makstud 21 protsenti aastateke 2007-2013 ette nähtud eurorahadest - ületab natuke KIE keskmist.

Mailin Aasmäe rahandusministeeriumist ütles, et ministeerium KPMG uuringus toodud arvudega ei nõustu ning uurib praegu, kuidas KPMG nendeni jõudis.

Energiavaldkonna eurotoetuste kasutuselevõtu kehv näitaja on aga ahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri Ivar Siku sõnul ekslik. «Investeeringuid energiamajandusse otsustasime vähendada selleks, et majandussurutise tingimustes paremini ettevõtlust toetada,» selgitas Sikk. «Kuna Euroopa Komisjon ei ole ametlikult veel muudatusi kinnitanud, võib toetussummasid kajastavatest avalikest aruannetest leida eksitavat infot. Tegelikkuses on esialgsest 87,2 miljoni euro suurusest energiamajandusele suunatud toetusest paigutatud 58,4 miljonit eurot ettevõtlusse ning teadus- ja arendustegevusse. Allesjäänud summa energeetika valdkonna toetuseks on kaetud kohustustega 100-protsendiliselt.»

Aastateks 2007-2013 on Eestile eurotoetusi ette nähtud 3,4 miljardit eurot. See on 2540 eurot elaniku kohta. Eestile on ette nähtud rohkem euroraha inimese kohta kui ühelegi teisele KIE riigile. Lätis, Leedus ja Ungaris moodustavad eurotoetused aga veidi suurema protsendi SKTst kui Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles