SEB maksab hiljemalt tuleval nädalal Likviidsusfondi praegustele ja endistele osanikele tagasi ligi 200 miljonit krooni, mille nood fondi varade allahindamisel kaotasid.
SEB maksab raha kaotanud kundedele 200 miljonit krooni tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endistest osanikest saavad iga osaku kohta pisut üle 13 krooni tagasi need inimesed ja ettevõtted, kes müüsid osakud sel nädalal pärast allahindluse teadet. Vastava otsuse langetas pank eile pärast klientide ja avalikkuse pahameeletulva.
Vabandust paludes mindi lausa nii kaugele, et väärikamatele klientidele helistas juhatuse esimees Ahti Asmann isiklikult.
Selline samm ei päästa panka siiski finantsinspektsiooni uurimisest. Inspektsioon püüab selgusele jõuda nii selles, kas pank on ebakorrektselt oma kliente fondi tingimustest teavitanud, kui ka võimalikus insaideri kahtluses.
Viimane puudutab kahtlust, et osa investoreid võis plaanitavast allahindlusest teada juba eelmisel nädalal ning loobus siis oma osakutest.
SEB teatas oma Likviidsusfondi sajakrooniste osakute hinnalangusest esmaspäeval, põhjendades seda Islandi investeeringute väärtuse kadumise ning ka teiste võlakirjade langusega.
Eesti majanduselus ei ole olnud palju seesuguseid juhtumeid, kus suurettevõte oleks sunnitud klientide ja avalikkuse pahameele tõttu oma otsuseid muutma ning seeläbi üksjagu suuri kulusid kandma.
Viimane näide pärineb eelmise aasta detsembrist, mil EMT teatas ootamatult, et hakkab edaspidi kõne pikkust arvestama sekundite asemel minutitega. Klientidele oleks see kaasa toonud kopsakaid lisakulusid, mistõttu protestisid nii eraisikud kui ka suurettevõtted.
Pahameele tõttu viskas EMT plaani mõne päeva pärast nurka ning jättis minutipõhise ajaarvestuse osaliselt kehtima vaid oma kõnekaartidel.