SEB juht Ahti Asmann raputab endale tuhka pähe ja tunnistab, et pank ei informeerinud oma kliente Likviidsusfondiga kaasnevatest riskidest piisavalt.
SEB juht tunnistab panga eksimust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klientide hoidmise nimel maksab pank neile nüüd 40 protsenti oma 9 kuu kasumist. Kuidas siis nii läks, et SEB kolme päevaga oma sõnu ja tegusid hakkas sööma?
Oma tegusid või sõnu me siiski ei söö. Likviidsusfondi varad pidime nagunii ümber hindama, sest muidu ei ole fondi turuväärtust õigesti kajastatud ja me ei kohtleks investoreid õigesti.
Fondi väärtuse muutumine tõi kaasa klientide negatiivse reaktsiooni, mida me uurima hakkasime. Eri juhtumeid vaadates selgus, et fondi on esitletud kui riskivaba toodet, kuid seda ta ei ole. Tegemist ei olnud üksikjuhtumitega ja kuna meie äri alus on usaldus ja avatus, siis ka vastutame klientidele öeldu eest.
Sealt tuligi otsus hüvitada kahju, mis tekkis ümberhindluse tagajärjel. Meil on väga kahju, et selleni oleme jõudnud ja palume klientidelt vabandust, et niisuguse segaduse oleme tekitanud.
Kas fondivarade allahindluse tingis otseselt finantsinspektsiooni ettekirjutus?
Ei. Fondijuhil on kohustus kord kuus fondi väärtus ümber arvestada. Et finantsturud on praegu väga kõikuvad, on isegi kõrge reitinguga võlakirjade müügihind nende tegelikust väärtusest palju madalam. Fond peab aga kiiresti turu muutustele reageerima ja me ei saanud järgmise hindamiseni oodata.
Miks tuli see allahindamine ikkagi praegu teha? Rahandusmaailmas valitsevad probleemid ei tulnud ju üleöö.
Turu hinnamuutused on tugevad olnud just viimasel ajal. Eelmine allahindlus oli 8. oktoobril, ent suurem osa muutustest jääb ikkagi viimasesse aega.
Miks räägitakse nii palju Islandi investeeringutest, kuigi need moodustasid fondist ainult 3,8 protsenti ja suurem osa kaotusest on tegelikult tulnud mujalt?
Efekt tuleb ikkagi kogu portfelli pealt. Island oli selle poolest väga erinev, et seal olid muutused väga jõulised – kaks sealset väärtpaberit hindasime peaaegu nulli ja ühe jõudsime veel kiiresti realiseerida. Teistel puhkudel on paberid kvaliteetsed, aga hinnad on lihtsalt varasemast kehvemad.
Kelle viga fondi vale reklaamimine tegelikult ikkagi oli?
Fond on asutatud 1997. aastal ja selle materjalid on omajagu muutunud. Midagi on klientidele räägitud, mingit infot on nad ise kuskilt hankinud. Me ei ole veendunud, et oleme kogu selle aja ise asjadest alati õigesti rääkinud.
Ehk siis konkreetseid süüdlasi te otsima ei hakka?
Täpselt nii.
Kui kliendid ja avalikkus ei oleks nii suurt kära teinud, kas te siis oleksite raha tagasi maksnud?
Kui kliendid esitavad kaebuse, siis tegeleme sellega alati.
Aga tavaliselt te ütlete, et midagi pole parata, sest tingimused on niisugused.
Kui tingimused on niisugused ja me oleme seda kliendile ka vastavalt esitlenud, siis ongi alati nii. Kui hinnad maailmas muutuvad ja see toob kaas kahjumi investeerimisel, siis ei olegi midagi teha. Ega me ei tea praegu veel täpselt, kui suureks see kahjum kujuneb.
SEB üheksa kuu kasum oli 532 miljonit krooni, praegu makstav hüvitis moodustab sellest väga suure osa. Kas saate ikka hakkama?
Summa ei ole tõesti sugugi väike. Ühest küljest näitab see ka meie tugevust, et oleme valmis niisugusteks sammudeks – usaldus maksab. Aga üldises olukorras ei ole tegemist nii tähtsa otsusega.
Kuidas omanikud sellesse suhtuvad, sest nemad on ju kasumile orienteeritud?
Panga juhte huvitab tulem läbi aegade. Praegu tehtava lõplik tulemus avaldub aga kolme-viie aastaga. 200 miljonit krooni on täna umbkaudne summa ja tegelik kulutus selgub alles hiljem.
Mis saab fondi juhtinud Ene Õunmaast?
Praegu ei ole me selles vallas ühtegi muutust teinud, aga ega me tahaks ka oma personaliküsimusi avalikult kommenteerida.
Aastapreemiast võib ta vist ikkagi suu puhtaks pühkida.
Vaadates keerulist olukorda pangandusturul, on preemiate saamise tõenäosus keskmisest madalam kogu pangas.
Kommentaarid
Mart Sõrg
majandusprofessor, Eesti Panga nõukogu endine esimees
Ahti Asmann isiklikult helistas mulle ja palus vabandust ning ma võtsin vabandused vastu. Eks ikka juhtub, et tehakse asju, mis ühest küljest tunduvad õiged, teisalt aga ei vasta klientide ootustele ega neile antud lubadustele.
Oma osakuid ma maha müünud ei ole ja lähiajal ka müüa ei plaani ning selles mõttes olen panga käitumisega rahul. Eks ikka on meeldiv, kui nii kõrgel tasemel helistatakse ja vabandatakse.
Kui hüvitamist ei oleks tulnud, siis oleksin fikseerinud selle 13-protsendise kaotuse, sest ma ei usu, et osakute väärtust oleks veel alandatud. Ma arvan küll, et küllap nad viisid nüüd kõik tegeliku olukorraga vastavusse.
Jaak Aaviksoo
kaitseminister
Pank helistas mulle ja palus juhtunu pärast vabandust ning ma loen sellega intsidendi lahendatuks. Osakuid ma vahepeal müüma ei tõtanud, sest uskusin, et see peab mõistliku lahenduse saama – oli selle otsuse taga siis kes iganes.
See oli üsna ilmne, et vahe hüvitatakse. Kui pank ei oleks seda vabatahtlikult teinud, siis oleks tulnud neid selleks sundida. Tore, et sellest aru saadi ja klientidelt vabandust paluti.
Heldur Meerits
Investorite Liidu juhatuse liige
Otsus tekkinud kahju kompenseerida päästis SEB Varahalduse maine kõige hullemast. Aga investorid tahavad olla kindlad, et selliseid vigu rohkem ei tehta.
Kummaline oli see, et fondiosakute ümberhindlus nii suure pauguga tuli, sest pangal pidi probleem ammu teada olema.
Üks on selge – täiesti riskivaba fondi, nagu SEB Varahaldus oma Likviidsusfondi reklaamis, pole olemas.