Eesti Gaas: ministeerium ei ole põhivõrgu võõrandamist sätestava seaduse sisu meiega arutanud
26. mai 2011, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov teatas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on saatnud maagaasiseaduse muutmise eelnõu kooskõlastusringile enne ettevõtte ja ministeeriumi konsultatsioonide sisulist algust.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis teisipäeval kooskõlastusringile maagaasiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi peaks Eesti Gaas 2015. aastaks võõrandama oma gaasi põhivõrku opereeriva ettevõtte.
Kotovi sõnul on ministeerium palunud Eesti Gaasil esitada oma seisukohad seaduse eelnõu osas 7. juuniks.
Eesti Gaas ja ministeeriumi peaksid konsultatsioonide käigus Kotovi sõnul arutama Euroopa Liidu 2009. aastast pärineva maagaasi siseturu direktiivi rakendamise võimalusi. Partsi allkirja saanud eelnõu seletuskirja järgi on muudatuste eesmärk seadus direktiiviga vastavusse viia.
Eesti Gaasil ei ole Kotovi sõnul võimalik anda oma hinnangut maagaasiseaduse eelnõule ilma selle põhjalikuma juriidilise ja majandusliku analüüsita.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles, et ministeerium on pidanud mitme kuu jooksul sisulisi arutelusid Eesti Gaasi juhtide ja omanikega eelnõu sisu üle. «Seetõttu ei saa kuidagi väita, et me ei ole pidanud sisulisi konsultatsioone,» ütles Kisel.
«Kuigi põhivõrgu omandi eristamise osas on osapoolte vahel erimeelsusi, on eelnõus sätestatu kompromiss, mille läbiviimine peaks rahuldama kõikide osapoolte huvisid,» ütles Kisel. Ühiseks huviks peaks Kiseli sõnul olema maagaasi kui energiaallika atraktiivsuse suurenemine tarbijate silmis. «Eelnõus sätestatu aitab sellele oluliselt kaasa,» lausus ta.
Kisel on varem selgitanud, et põhivõrgu osalus peaks olema eelnõu järgi viidud vastavusse Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi nõuetega 2015. aastaks. Kiseli sõnul on Eestile direktiivis tehtud erandi järgi riigil võimalik valida perioodi, millal nõue jõustub.
Eelnõu järgi täiendataks seadust sättega, mis nõuab süsteemihalduri tegevuse täielikku eraldamist tootmisest ja müügist. Süsteemihaldurit otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei tohi otseselt ega kaudselt kontrollida gaasi tootmise või müügiga seotud ettevõtjat või teostada selle suhtes hääleõigust, õigust nimetada ametisse nõukogu või juhatuse liikmeid ega omada enamusosalust.
Gaasi põhivõrgu süsteemihaldur peab aastaks 2015 saama konkurentsiametilt vastava sertifikaadi. Kisel kinnitas, et praegu pakub sellist teenust Eestis ainult Eesti Gaasi tütarfirma EG Võrguteenus. Konkurentsiameti pädevuses on kontrollida ettevõtte vastavust nõuetele, sealhulgas omandisuhete nõuetele.
Venemaa ettevõttele OAO Gazprom kuulub Eesti Gaasi aktsiakapitalist 37,02 protsenti, Saksamaa ettevõttele E.ON Ruhrgas International GmbH-le 33,66 protsenti, Soome ettevõttele Fortum Heat and Gas Oy-le 17,72 protsenti ja Läti ettevõttele Itera Latvija 9,85 protsenti, selgub ettevõtte koduleheküljelt. Väikeaktsionäridele kuulub Eesti Gaasi aktsiakapitalist 1,75 protsenti. Gaasi põhivõrgu ettevõte AS EG Võrguteenus kuulub täielikult Eesti Gaasile.