Uuring: Eesti ettevõtetel puudub tulevikuvisioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi tellitud Eesti juhtimisvaldkonna uuringust selgub, et Eesti ettevõttes pööratakse tähelepanu pigem lühiajaliste plaanide koostamisele ning pikem tegevuskava jääb tähelepanuta.
Uuringust selgub, et suurem osa plaane on koostatud suhteliselt lühikest ajahorisonti silmas pidades ja enam kui kolmeaastase pikkusega plaane on vähe. Kõige laialdasemalt on koostatud põhitegevus-, finants- ja arendusplaane. Mitmetes valdkondades plaanid puuduvad: rahvusvahelistumise ja ekspordiplaanid puuduvad poolel ning tööjõu- ja turundusplaanid enam kui viiendikul vastanud ettevõtetest.
Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi juhtimise professor Maaja Vadi sõnul on see osaliselt tingitud ka ajaloost. Nõukogude-aegne planeerimine oli formaalne, 1990. aastatel oli areng kiire ning kõik võis paari aastaga muutuda, ka majanduse tsüklilisus pole sellele kaasa aidanud. «Justkui on sisemiselt õigustus, et ära planeeri, kõik loksub paika,» kommenteeris Vadi.
Tema sõnul arvestatakse plaanide koostamisel liiga vähe turu, tehnoloogia ja tööjõu võimalustega, just tööjõudu peetakse ressursiks, mida ei saa või pole vaja planeerida.
«Vaadatakse täpselt finantsnäitajaid, müüginäitajaid ja seda, kuidas minevikus läinud on,» sõnas Vadi. Tema sõnul on see aga nagu suuna seadmine tagasivaatepeegli järgi.
«Kui plaanid 250 inimese tööd ja mõtled maksimaalselt ette aasta või kolm, siis on seda liiga vähe. Samas tahavad ettevõtted, et nende vajadustega arvestatakse koolitustellimustel. Aga kuidas nad oma vajadusi teavad, kui neil ei ole plaani?» lisas ta.