Eelnõu järgi peaks Eesti Gaas müüma põhivõrgu aastaks 2015
24. mai 2011, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis teisipäeval kooskõlastusringile maagaasiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi peaks Eesti Gaas 2015. aastaks võõrandama oma gaasi põhivõrku opereeriva ettevõtte.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles teisipäeval, et põhivõrgu osalus peaks olema viidud vastavusse Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi nõuetega 2015. aastaks. Kiseli sõnul on Eestil direktiivis tehtud erandi järgi võimalik valida perioodi, millal nõue jõustub.
Eelnõu järgi täiendataks seadust sättega, mis nõuab süsteemihalduri tegevuse täielikku eraldamist tootmisest ja müügist. Süsteemihaldurit otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei tohi otseselt ega kaudselt kontrollida gaasi tootmise või müügiga seotud ettevõtjat või teostada selle suhtes hääleõigust, õigust nimetada ametisse nõukogu või juhatuse liikmeid ega omada enamusosalust.
Juhul, kui põhivõrguettevõtja ja tootja või müüja kuuluvad riigile, ei tohi sama minister kontrollida põhivõrguettevõtjat ja tootjat või müüjat, sätestab eelnõu sama paragrahv.
Nõude jõustamiseks on Kiseli sõnul eelnõus määratud sanktsioonid. «On ette nähtud trahv kuni kümme protsenti aastakäibest ja on ka sundvõõrandamise klausel,» ütles Kisel.
Gaasi põhivõrgu süsteemihaldur peab aastaks 2015 saama konkurentsiametilt vastava sertifikaadi. Kisel kinnitas, et praegu pakub sellist teenust Eestis ainult Eesti Gaasi tütarfirma EG Võrguteenus. Konkurentsiameti pädevuses on kontrollida ettevõtte vastavust nõuetele, sealhulgas omandisuhete nõuetele.
Kiseli sõnul võimaldab 2015. aastaks seatud tähtaeg protsessi kontrollitult läbi teha ning võimalusel leida alternatiivseid lahendusi.
Kisel lisas, et maagaasiseaduse muudatuste jõustumisel oleks võrguettevõtja kohustatud gaasi arveldused teisendama 2013. aasta 1. jaanuarist kuupmeetritest kilovatt-tundidesse. Muudatus on konkurentsi võimaldamiseks turul, selgitas Kisel. Eri gaasid on eri kütteväärtusega, nii et kütteväärtuse järgi arveldamine on konkurentsi tekitamise üks eeltingimusi, ütles Kisel.
Eelnõuga on kavas viia maagaasiseadus vastavusse EL-i 2009. aasta direktiiviga 73, mis kehtestab maagaasi siseturu ühiseeskirjad. Eelnõu seletuskirja kohaselt on direktiiviga kavas lõpule viia üleeuroopalise maagaasi siseturu kujunemine, et tõhustada investeeringuid infrastruktuuridesse ja suurendada gaasituru läbipaistvust.
Direktiiviga soovitakse eraldada ülekandevõrgud tootmisest ja müügitegevusest, et moodustada müüjast ja tootmisest sõltumatu gaasi ülekandevõrk ja soodustada sellega konkurentsi.
Varasema info kohaselt on majandusministeerium põhivõrgu eraldamise küsimuses pidanud Eesti Gaasiga konsultatsioone. Ettevõte on märkinud, et põhivõrgu eraldamiseks pole vajadust, kuna kõigil huvilistel on olemas vaba juurdepääs võrgule.