Rahandusminister Ivari Padar ütles Postimees.ee'le, et eelarve tasakaal on saavutatud väga pikkade läbirääkimiste järel ning kui opositsioonipoliitikud väidavad, et selle kulud on ülepaisutatud, siis peaks nad näitama, kust neid koomale tõmmata saab.
Sellist kohta, kust kulusid vähendada saaks, aga Padari sõnul 2009. aasta eelarvest enam ilma riigi toimimist ja sotsiaalset turvalisust kahjustamata ei leia.
«Kindlasti on opositsiooni probleemiks ka see, et tänane ülepaisunud püsikuludega ja suhteliselt paindumatu eelarve on tekkinud suuresti tänase opositsiooni valitsemise tulemusel,» pidas ta vajalikuks lisada.
Koalitsioonikaaslase Jürgen Ligi väidet, et eelarve on halb ja tugineb valedele prognoosidele, kommenteeris Padar järgmiselt: «Ligi juhitud koalitsioonipoliitikutest koosnev komisjon osales otseselt eelarve koostamisel ning tasakaalu leidmisel, kahjuks küll suhteliselt tulemusvaeselt. Seetõttu on mingil määral tema poolt antud hinnang eelarvele ka hinnang enda tegevusele.»
Padari hinnangul erineb tegelikkus alati prognoosidest, kuid mil määral, see selgub alles pärast eelarveaasta lõppu. Prognoosid tehakse alati selle hetke parimate teadmiste kohaselt.
Ta tuletas meelde, et aastaid olid kõigi prognoosijate pakutud numbrid oluliselt väiksemad kui hilisem tegelikkus. Nüüd on aga trendid majanduskasvus muutunud ja koos sellega ka prognooside paikapidavuse suund positiivsest negatiivseks pöördunud.
«Meenutades eelarve aluseks oleva prognoosi koostamise aega, kostus sellal Reformierakonna poolt hoopis arvamust, et prognoos on ilmselgelt alla hinnatud ja majanduskasv peaks tulema oluliselt üle 2,6 protsendi,» meenutas rahandusminister.
Padari hinnangul ei ole kindlasti tegemist halva eelarvega. «See on parim eelarve, mis antud poliitilises ja majanduslikus olukorras võimalik. Tegemist on eelarvega, mis on keerukas majandus- ja finantsolukorras stabilisaatoriks ja garantiiks, et me saame ka praegusest majanduslangusest valutumalt üle.»
Arutusel olev eelarve garanteerib tema väitel pensionäridele stabiilse ja kasvava sissetuleku, tagab enneolematus mahus investeeringute teostamise läbi eurotoetuste kasutuselevõtu ning kindlustab julgeoleku- ja hariduskulude kasvu.
Eesti Panga sügisprognoosi ning eelarve aluseks oleva prognoosi vahe eelarve tuludes on ligikaudu 3 miljardit krooni, mida on Padari sõnul võimalik katta olemasolevate reservide arvelt.
Eelarve muutmise vajaduse suhtes võiks tema sõnul hinnangu anda pärast rahandusministeeriumi prognoosi detsembri alguses, kui peaks selguma, et vahe planeeritu ja sel ajal prognoositava vahel hakkaks ohustama euroga ühinemise kriteeriume.
Edasise suhtes märkis Padar, et nüüd on eriti oluline vaadata tulevikku. Tuleb alustada 2010. aasta eelarve protsessiga ning vaadata, et meie otsused aitaks kaasa võimalikult kiirele euro kasutuselevõtule.
«Ülioluline on võimalikult rahuliku käitumisega 2009. aasta eelarve juures anda inimestele ja ettevõtetele lisakindlust tänases keerulises finantsturgude ja majanduse olukorras toimetulekuks.»
Ametist tagasi astumise plaane Padaril enda sõnul pole, sest tuleb tööd teha.
Rahandusministeerium esitas omalt poolt eelarvekavale 9 ettepanekut, mis põhiliselt kujutasid endast raha ümberpaigutamist ühe ministeeriumi piires.
Muul hulgas tegi ministeerium ettepaneku suurendada veterinaar- ja toiduameti labori tegevuskulusid 12,4 miljoni krooni võrra seoses vajadusega suurendada välisprojektide kaasrahastamist.