Kuna Eesti lähiregioonis paiknevad maailma ühed kõige jõukamad turud, peaks meie ettevõtted tootma luksuslikke nišikaupu, mille eest saab kõrgemat hinda küsida. Seega miks ei võiks 10 aasta pärast Eesti olulisim tööstusharu olla näiteks luksuslikud haagiselamud või väikelaevad, küsib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Pikemas plaanis on Eesti tööstusel ellu jäämiseks kaks arengusuunda. Ühelt poolt võib see olla liikumine kapitalimahukama tootmise poole, mis toodab standardset toodangut suures koguses ja sõltub vähem tööjõu hinnast. Sellise valiku langetanud ettevõtted peavad samas jääma piisavalt spetsiifiliseks, et mitte konkureerida globaalsete tööstusgigantidega. Siinset tootmist võivad muidugi soosida ka põhinemine kohalikel loodusvaradel või kauba kõrged transpordikulud, mis võimaldavad meil eksportida lähiregioonis, kuid jätavad konkurentsist välja kaugemad võistlejad.
Teine ja ehk Eesti majandusele mõneti paremini sobituv suund on kitsaste ja kallite tooteniššide leidmine aladel, mis eeldavad palju käsitööd ja erilahendusi. Taoliseid näiteid võib juba ka leida, olgu selleks siis disainsaunad või spetsiifiline puidutööstuste sisseseade. Valdavalt siinsetel ettevõtetel aga taolistesse ülinõudlike klientide jaoks mõeldud tootesegmentidesse asja ei ole.
Eesti selge eelis on asjaolu, et meie lähiregioonis paiknevad maailma ühed kõige jõukamad turud, kuhu eksportimisel ei peaks olema esmane küsimus toote hind, vaid selle muud omadused, nagu disain, kvaliteet ja uudsus. Kui Eestis on täna edukas alumiinimumist järelhaagiste tootmises, siis 10 aasta pärast võiks see olla asendunud ehk luksuslike haagiselamute valmistamisega. Sarnaselt on Eestis toimiv väikelaevatööstus, kuid hetkel on selle osatähtsus majanduses tervikuna väga väike. Arvestades potentsiaalsete klientide hulka regioonis, võiks see aga vabalt olla üks Eesti peamiseid tööstusharusid.
Ekspordikasvu vedas põlevkivitööstus
Värske väliskaubandusstatistika põhjal osutus aasta algus eksportivate ettevõtete jaoks edukaks. Jättes kõrvale re-ekspordi ehk kauba, mis Eestit vaid läbib, suurenes siin toodetud kaupade müük välismaale koguni 11%. Kuigi kasvas enamuse kaupade väljavedu, tuli sellest enam kui pool mineraalsete kütuste ehk peamiselt põlevkiviõli ekspordist, mis 2017. aasta jaanuariga võrreldes pea kahekordistus. Teistest kaubagruppidest panustas ekspordikasvu enam veel erinevate masinate ja seadmete väljavedu, lisaks andis tugeva panuse valmismajade ja mööbli eksport.
Sihtkohtade alusel kasvatas eksporti enim kaupade väljavedu Soome, mis suurenes 22 miljoni euro ehk peaaegu viiendiku võrra. Seejuures oli kasv laiapõhjaline: varasemast palju enam viidi Soome nii elektriseadmeid, metallkonstruktsioone, puittooteid, mööblit ja valmismaju, kui erinevaid masinaid ja seadmeid. Soome eksportivaid ettevõtteid soosib sealse majanduskonjunktuuri tuntav paranemine, kuid teisalt ka Soome enda ettevõtete edu välismaal. Nimelt on läbi aastate mitmed Soome ettevõtted loonud Eestisse tootmisüksuseid ja tütarfirmasid, kelle edu sõltub ennekõike emafirma käekäigust. 2015. aasta seisuga oli Soome kapitali omanduses ligemale 7% üle 20 töötajaga ettevõtetest.
Eesti olulisuselt teise ekspordipartneri, Rootsi, suunal on kaupade väljavedu olnud languses juba 2016. aasta lõpust. Põhjus peitub eelkõige ekspordi struktuuris. Nimelt on olnud aegasid, kus telekommunikatsiooniseadmed moodustavad Rootsi-suunalisest ekspordist kaugelt üle poole. Tänaseks on nende osatähtsus kahanenud aga vaid viiendikuni. Samal ajal on pidevalt tõusujoones liikunud teiste kaupade müük Rootsi. Neist kõige olulisemateks on mööbel ja valmismajad ning puittooted, mis kumbki annavad tänaseks umbes 15% Rootsi suunduvatest kaupadest.
Teistest riikidest suurenes jaanuaris eksport kiiresti veel Hollandisse, mis oli pea täielikult põhjustatud kütteõlide väljaveost. Lisaks tegi suure tõusu ka eksport Ameerika Ühendriikidesse, millest valdava enamuse andis masinate ja seadmete, kuid ka kütteõli väljaveo suurenemine. Kiirelt suurenes eksport veel Suurbritanniasse ning Saksamaale.
Puidutööstuse investeeringud teistest peajagu üle
Statistikaamet eristab kaubandusstatistikas Eestis toodetud kaupasid re-ekspordist alates 2013. aastast, mistõttu saab võrrelda näiteks aastaid 2013 ja 2017. Muutuseid on tõepoolest märgata, eelkõige on suudetud kasvatada kohalikul toorainele põhinevate toodete müüki. Selle suhteliselt lühikese perioodi vältel on eurodes mõõdetuna suurenenud kõige enam põlevkiviõli eksport. Kui 2013. aastal müüdi põlevkiviõli jt sarnaseid tooteid välismaale ligi 350 mln euro eest, siis mullu ületas nende müük 0,6 miljardi euro piiri. Eriti märkimisväärseks muudab tõusu põlevkiviõli hinna tugev sõltuvus nafta maailmaturuhinnast: nimelt maksis naftabarrel 2013. aastal keskmiselt enam kui 100 USA dollarit, 2017. aastal aga vaid veidi üle 50 dollari. Põlevkiviõli kasvanud ekspordi positiivne pool on kahtlemata kodumaise tooraine väärindamine. Teisalt on põlevkivitööstuse jälg keskkonnale suur ja kaugemas tulevikus selle tähtsust ilmselt pigem väheneb.
Teine suure tõusu läbi teinud tegevusala on kokkupandavate ehitiste tootmine. 2013. aastal läks neid müügiks veidi enam kui 200 mln euro eest, eelmisel aastal aga pea 350 mln eest. Üle 60% valmismajadest eksporditakse Põhjamaadesse, mida on viimastel aastatel soosinud sealne aktiivne kinnisvaraturg. Kuivõrd saame majatööstuse puhul rääkida kõrgest lisandväärtusest, on muidugi vaieldav. Niivõrd detailsel tasemel tööstusharu puidutööstusest riiklikus statistikas ei eristata, kuid valdkonna ettevõtete majandustulemused ei ole kindlasti kehvemate killast. Samas kannataks Põhjamaade tasemel palkasid välja neist väheste äriplaan. Seega saab selline äri õitseda ikkagi vaid tingimustes, kus Eesti palgatase jääb Skandinaaviale märgatavalt alla.
Lisaks majatööstusele on ekspordimahud tublisti kasvanud ka teiste, põhiliselt ehitusmaterjalina kasutatavate puittoodete puhul. Puidutööstus on üks harudest, mis suutnud viimastel aastatel kasvatada lisandväärtust hõivatu kohta märksa kiiremini, kui on seda teinud töötlev tööstus keskmiselt. Suuresti on selle põhjuseks tehnoloogia intensiivsem kasutamine – puidutööstus on viimastel aastatel olnud äärmiselt aktiivne investeerija. Seeläbi on välja kasvanud ettevõtteid, kes tehnoloogilise võimekuse poolest on võrdväärsed ka jõukamate Skandinaavia konkurentidega.