Maailma majandusfoorumi (
) värskes uuringus paigutatakse Eesti arengueesmärkide täitmise järgi parimale kohale Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest.
Edetabel: Eesti on arengueesmärkide saavutamisel ELi uutest liikmetest parim
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
28. oktoober 2008, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimad Lissaboni strateegia eesmärkide täitjad on põhjala riigid Rootsi, Taani ja Soome.
Türgi, Montenegro ja Horvaatia on Lissaboni strateegia täitmisel edukamad praegustest liikmesriikidest Poolast ja Bulgaariast, selgub uuringust.
Eesti on 12. kohal otse Iirimaa järel. Leedu on edetabelis 19. ja Läti 21. kohal. Tšehhi vabariik ja Slovakkia vabariik on aastaga edetabelis 2 koha võrra langenud.
Infoühiskonna ja ettevõtluskeskkonna osas on Eesti Euroopa Liidu riikide seas 4. kohal. Jätkusuutliku arengu mõõtmes on Eesti paigutatud 8. kohale.
Üldtulemusest viletsam koht (13.) on Eestil rohkemate inimeste tööturule toomises, inimeste oskuste arendamises ning sotsiaalse kaitse kaasajastamises. 14. koha oleme saanud teede ja telekommunikatsiooni tööstuse mõõdupuu järgi.
WEFi uuringus kasutati objektiivseid näitajaid (näiteks kiire interneti kättesaadavus), aga ka maailma majandusliidrite arvamusuuringut (World Economic Forum's Executive Opinion Survey -EOS). Viimane on oluline lisa teistele Lissaboni eesmärkide poole liikumist jälgivate uuringutega võrreldes, sest selle järgi võib ennustada majandusliidrite tulevasi otsuseid, millest omakorda sõltub ka riigi edu.
Uuringu eesmärk oli võrrelda Euroopa Liidu liikmeid omavahel, seada nad võrdlusse USA ning 5 Aasia kõige konkurentsivõimelisema majandusega ning uurida ka potentsiaalsete ELiga liitujate võimekust samade näitajate alusel.
Lissaboni eesmärgid seati 2000. aastal Euroopa ülemkogul Portugalis, mille eesmärgiks on muuta liit aastaks 2010 maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks, suurendades samal ajal sotsiaalset ühtekuuluvust ja tagades arengu keskkonda kahjustamata.
8. oktoobril avaldas WEF maailma konkurentsivõime edetabeli, kus Eesti langes 27. kohalt 32. kohale. Ka selles uuringus antakse Eestile üldiselt hea hinnang. Öeldakse, et avalikku raha on juhitud kohaselt ning Eesti on üks agressiivsemaid uute tehnoloogiate rakendajaid tootlikkuse tõstmiseks. Riigi koha langust EOSi tabelis seletatakse suurenenud inflatsiooniga, vähenenud eelarveülejäägiga ning kuuldustega Balti riikide majandusliku olukorra halvenemisest.