Purjus peaga rooli istumine läheb rikastele kallimaks (23)

Möödunud nädalal saatis valitsus riigikogule karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lihtsustatult öeldes muudab see kahte asja: lubab teha senisest kõvasti suuremaid trahve pankadele ja teistele krediidiasutustele ning seob trahvid inimeste sissetulekutega. Just teine muudatus hakkab tavalisi Eesti inimesi kõige rohkem mõjutama.

Kui praegu karistatakse väärtegude eest trahviühiku (ülemmäär 300 trahviühikut) põhimõttel, siis uus palgapõhine süsteem toob mängu päevamäära, mis arvutatakse välja süüdlase keskmise päevase sissetuleku põhjal. Rahatrahvi suurus hakkaks olema 3-300 päevamäära, kusjuures minimaalne päevamäär on 5 eurot. 

Ministreid ootaks üheksa korda suurem karistus

Palusime seaduse välja töötanud justiitsministeeriumil tuua näiteid, kui kalliks läheb uue seadusega üks raskemat sorti väärtegu – kuni 0,74 promillise alkoholijoobega autoroolis vahele jäämine – miinimumpalga saajale, keskmise sissetulekuga inimesele ja ministri palka teenivale inimesele.

Olgu öeldud, et tegemist on lihtsustavate näidetega, kus arvesse pole võetud ühtegi individuaalselt asjaolu – näiteks seda, kas purjuspäi roolis tabatud inimesel on alaeaelisi ülalpeetavaid. Lisaks võib rahatrahvi suurus varieeruda 3-300 päevamäära vahel, aga meie lähtusime keskmisest trahvist ehk 150 päevamäärast.

Kui inimene teenib kuus 500 eurot puhtalt kätte, kohalduks talle meie tingimustes 5,9 eurone päevamäär, mis teeb lõpptrahviks 885 eurot. Kui inimese netopalk on 1000 eurot, saame päevamääraks 13,4 eurot ja sissenõutavaks trahviks 2010 eurot.

Kui aga inimene saab ühes kuus puhtalt peo peale 4500 eurot, oleks talle kohalduv päevamäär juba 65,9 eurot ja trahv joobes peaga juhtimise eest tervelt 9885 eurot. Olgu öeldud, et vana, trahviühiku põhisel süsteemil sai taolise väärteo eest maksimaalselt karistada 1200 euroga, hoolimata sellest, kas inimene teenib koristaja või ministri palka.

Justiitsministeerium palus veelkord täpsustada, et need summad on näitlikud, kuna pole ühtegi põhjust arvata, et kõik just 150 päevamäära peaksid saama. Määr võib olla ka 10, mis teeks trahvid märgatavalt madalamaks, aga samas võib see olla ka 300, mille puhul tuleks eelpool toodud summad kahekordistada. Ka see pole välistatud.

Väikesed trahvid «ei koti» rikkaid

Miks siis uus süsteem sisse viidi? Suurem õiglus, põhjendas ministeerium. Eesmärk on see, et trahv mõjutaks kõiki inimesi samaväärselt – nii neid, kes teenivad 500 eurot, kui neid, kes saavad kuus 4500 eurot. Kui kõik saavad näiteks 1200 eurot trahvi, on selge, et see lööb valusamalt madalapalgalist kui kõrgepalgalist.

Kui võtta aluseks sama joobes peaga sõitmise väärteokoosseis, siis hetkel oleme olukorras, kus miinimumtöötasu saajale on kõrgeima trahvi mõju tervenisti 8,6 korda raskem kui Eesti Vabariigi ministri töötasu saavale süüdlasele. Selline olukord vähendab aga kõrgepalgaliste karistustundlikkust ja muuda neile rahalise karistuse kandmise kergemaks.

Selleks, et leevendada majanduslikult vähekindlustatud inimste olukorda, pikendatakse ka rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Viimane on võimalik ka praegu, aga kõik menetlusalused sellest ilmselt teadlikud ei ole ega oska sellele kiirmenetluses ka tähelepanu pöörata, selgitati justiitsministeeriumist. 

Lisaks purjus peaga rooli istumisele kehtestatakse sissetulekupõhine rahatrahv selle eelnõu raames ka teistele raskematele liiklusväärtegudele nagu juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, kiiruseületamine enam kui 41 kilomeetrit tunnis ja politsei poolt peatumismärguande eiramine. Samas pole välistatud, et nö astmelised trahvid kehtestatakse tulevikus ka teistele väärtegudele.

Seadus peaks jõustuma 2019. aasta 1. veebruarist. Trahvisüsteemi muutus tooks riigieelarvesse igal aastal juurde umbkaudu 10 miljonit eurot.