Mullu oli Rootsi Euroopa Liidu kõige kiirema majanduskasvuga riik. SEB täna avaldatud Põhjamaade majandusprognoosi kohaselt terendavad aga ka Rootsi silmapiiril esimesed pilved.
Rootsi tiiger võtab hoogu maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rootsi on see sild, mille kaudu maailma majandus Eesti randa sõidab,» nentis SEB Eesti ökonomist Hardo Pajula. «Alates sügisest on Rootsi meie suurim väliskaubanduspartner, meie pangandussüsteem on osa Rootsi pangandusest, Rootsi on üks suurimaid otseste välisinvesteeringute doonormaid. Selgelt on Rootsis toimuv meile määrava tähtsusega,» selgitas ta.
Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul on riigi näol tegemist «Euroopa tiigermajandusega». Eelmisel aastal kasvas Rootsi majandus SEB kinnitusel 5,5 protsenti, viimases kvartalis jõudis aastane kasv koguni 7,2 protsendini.
«Tiigrijutt on nagu ta on. Majandustiigrite muutumist sasitud kassideks on ennegi nähtud. Tiiger on tore loomake, mis seal ikka,» arvas Pajula. Selleks aastaks prognoosib SEB Rootsile 4,7- ja järgmiseks aastaks 2,6-protsendilist majanduskasvu.
«Ma ei taha, et kõlama jääks, et Rootsi majandus seisab kokkukukkumise äärel, aga on asju, mida tasub silmas pidada,» kommenteeris Pajula.
Viimase kahe aasta jooksul on Rootsi majapidamiste laenujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse kasvanud enam kui 10 protsendipunkti võrra. Pajula kinnitusel oli see 2008. aastal 63 protsendi ning 2010. aastal juba 73 protsendi peal. «See tekitab küsimusi,» nentis ta.
Kuna Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves on kindel, et igasugune laenukoorem tuleb lõpuks tagasi kummitama, on keskpank hakanud intresse kergitama. SEB prognoosi kohaselt tõstab keskpank intressimäära detsembriks 2,75 protsendini.
Laenuintresside tõus on aga hakanud räsima tarbijate kindlustunnet. Alates juulist, mil keskpank esmakordselt intresse tõstis, on usaldusindeks tasapisi allapoole libisenud ning aprillis jõudis see oma viimase aasta madalaimale tasemele.
SEB prognoosi kohaselt veab Rootsi majandust ka edaspidi ekspordikasv ning tarbimine muutub varasemast kasinamaks. Eelmisel aastal kasvas tarbimine Rootsis 3,5 protsenti, sellel aastal on jaemüüginumbrid aga hakanud kokku kuivama.
Ka kinnisvaraturg on SEB prognoosi kohaselt hoogu maha võtmas, kuid kuna see toimub majanduskasvu ja paraneva hõive tingimustes, loodab pank mahedale maandumisele.