EAS loodab maakondadele 19,5 miljonit andes 650 uut töökohta luua
2. veebruar 2018, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/02/7536029t1h0e9b.jpg)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada 29 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) projekti Hiiu, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Saare ja Võru maakonnas 19,5 miljoni euroga, mis prognoosi kohaselt loob aastaks 2023 ligi 650 uut töökohta.
EASi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul loovad PKT eri valdkondade projektid prognoosi kohaselt aastaks 2023 kokku ligi 650 uut töökohta, enim uutel tööstus- ja ettevõtlusaladel Sauga Tehnopargis, Paikuse Rukkilille tööstusalal Pärnumaal ning Orgita tööstusalal Raplamaal.
«Tööstus- ja ettevõtlusalade arendamise toetuse küsimisel ollakse väga aktiivsed, toetuse abil on kavas arendada välja avalik taristu kümnele tööstusalale, millest saavad kasu seal juba tegutsevad 65 ettevõtet, kuid tööd tehakse ka uute investeeringute toomiseks,» sõnas Harjo.
Lisaks toetab EAS Pärnus Kase tänava ühendamist Ehitajate teega, et tagada juurdepääs Metsä Wood uuele kasevineeritehasele.
«See projekt on hea näide, kuidas eri toetuste abil tekib sünergia Eestisse välisinvesteeringute toomiseks,» märkis Harjo.
Enim toetust 13 projekti kaudu sai turismivaldkond. Turismiinvesteeringute eesmärk on piirkondade eripära rõhutavate turismiobjektide arendamine, et tuua külastajad Tallinnast kaugemale.
«Soovime pikendada turistide piirkonnas viibimise aega, et nende külastuse mõju ulatuks võimalikult paljude piirkonna ettevõteteni ja teenuseid saaksid pakkuda nii majutus- kui ka toitlustusettevõtted,» lausus Harjo.
EASi juhatuse liige tõi veel esile, et toetuse abil saavad mitmed olemasolevad turismiobjektid olulise edasiarenduse, et püsida jätkuvalt Eesti turismimagnetite hulgas.
«Näiteks soovitakse toetuse abil avada Saaremaal Sõrve säärel külastajatele Sõrve tuletorn ja kaasajastada Suure Munamäe vaatetorni, kus valmib uudne siseekspositsioon, luuakse helindatud valgusinstallatsioonid ning uueneb sisekujundus. Samuti muudetakse Rakvere Vallimäe laululava tänapäevaseks kontserdipaigaks,» rääkis Harjo.
PKT toetuse abil on võimalik teha investeeringuid sihtkoha eripära rõhutavate turismiatraktsioonide arendamiseks, ettevõtlusele vajaliku avaliku tugitaristu rajamiseks tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamiseks, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamiseks.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetust (PKT) kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
INFOKAST: Ülevaade toetatud projektidest
HIIUMAA
Hiiu maakonnas toetatakse PKT II voorus kahte projekti ning maakond võtab kasutusele kõik maakonnale eraldatud vahendid (s.h I PKT voorus kasutamata jäänud vahendid), kokku 2,4 miljonit eurot.
Toetuse tulemusel saab Hiiumaa endale uue ja atraktiivse turismiatraktsiooni, mille tulemusel pikeneb saarel turismihooaeg ning külastajatele pakutakse põnevaid tegevusi ka madalhooajal.
Lisaks muutub Kärdla keskväljak inimestele atraktiivsemaks ning luuakse eeldused selleks, et linnasüdames tekiks ajakohane keskkond ennekõike kohalikele elanikele, aga ka Kärdla külalistele.
Projektide toel saavad ennekõike kasu teenindus- ja turismivalkdonna ettevõtted, näiteks toitlustus- ja majutusettevõtted, kes saavad oma teenuseid ka madalhooajal aktiivselt pakkuma hakata.
LÄÄNE-VIRUMAA
Lääne-Virumaal toetatakse kokku kahte turismivalkdonna projekti, ühte linnasüdameprojekti ning ühte keskus-tagamaa ühendust kogusummas 6,7 miljonit eurot.
Lisaks on osalise rahastusettepaneku saanud veel üks turismivalkdonna projekt, kuid hetkel ei ole veel kinnitust, kas osalise rahastusega on võimalik seda projekti ellu viia või mitte.
Põhifookus Lääne-Viru maakonnas on turismivalkdonna suunal, kus Rakvere Vallimägi muutub Rakvere linnaruumi osaks ning nüüdisaegseks kontserdipaigaks ning uue põneva objektina luuakse Arknasse tervise ja agroturismi teemapark.
Nende projektide mõjul oodatakse piirkonda nii sise- kui välisturiste. Näiteks Arkna mõisas luuakse avamise järel 20 uut töökohta ning ollakse valmis vastu võtma ca 33 000 külastajat aastas.
PÄRNUMAA
Pärnu maakonnas toetatakse 3 turismivalkdonna projekti, 3 tööstusala, 1 inkubatsioonivõimaluste väljaarendamise ja 1 keskus-tagamaa ühendamise projekti kogusummas 3 miljonit eurot.
Pärnu maakonnas on taas tugev fookus tööstusalade väljaehitamisel, mille käigus rajatakse 2 uut tööstusala (Paikuse Rukkilille tööstusala ja Sauga tööstuspark) nende juba ainult nende kahe projekti tulemusel oodatakse 2023. aastaks 230 uue töökoha lisandumist.
Lisaks toetame Pärnus Kase tänava ühendamist Ehitajate teega, et tagada juurdepääs Metsä Wood uuele kasevineeritehasele, mis on hea näide, kuidas eri toetuste abil tekib sünergia Eestisse välisinvesteeringute toomiseks.
RAPLAMAA
Rapla maakonna toetused lähevad kolme ettevõtlusala arendamiseks kogusummas 2,5 miljonit eurot. Järvakandi ja Kohila tööstusalade puhul lahendatakse projektide raames ära olulised kitsaskohad raskeveokitega aladele juurdepääsu saamiseks ning Orgitale rajatakse uus tööstusala, mis loob eeldused ca 140 uue töökoha loomiseks.
SAAREMAA
Saare maakonnas saab toetuse 2 turismiprojekti ja 2 tööstusala kogusummas ca 1,1 miljonit eurot.
Mõlemad Saaremaa turismiprojektid on tuntud turismimagnetid, mis arendavad edasi olemasolevat külastuskeskkonda, et hoida Saaremaal viibivaid külastajaid pikemalt piirkonnas ning annavad seeläbi võimaluse ka piirkonna ettevõtjatel pakkuda täiendavalt erinevaid teenused (nt toitlustus- ja majutusteenused).
VÕRUMAA
Võru maakonnas saab toetuse 4 turismiprojekti, 1 tööstusala ja 1 keskuste ja tagamaa ühenduste väljaarendamise projekt kogusummas ca 2,8 miljonit eurot.
Võru maakonnas toetatakse mitme olulise turismiobjekti edasiarendamist nagu näiteks Suure Munamäe vaatetorni uuendamine ning Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks.
Haanja keskuse väljarändamine annab võimaluse ka Haanjas pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi treeningtingimusi, et seeläbi tuua siia ka täiendavaid treeninglaagrihuvilisi nii Eestist kui välisriikidest.
Allikas: EAS