Põhja-Korea vallutab maailma innovatsiooniga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome Abo Ülikooli ärijuhtimise professor Alf Rehn rääkis Pärnu turunduskonverentsil loovusest ja innovatsioonist. Tema sõnul ei aita see, kui kogu maailm, kaasa arvatud paavst Benedictus XVI ja Kim Jong Il, need oma eesmärkideks seavad, pigem vastupidi.
Rehni kinnitusel tuleks inimesi innovatsiooni edulugude eest hoiatada, sest nende kaudu püüavad firmad teiste edulugusid kopeerida ja mitte endi omi luua.
«Arvan, et need lood on liiga head, liiga muljetavaldavad , liiga emotsionaalsed.» Kuna loovusest ja innovatsioonist räägitakse pidevalt ühtesid ja samu lugusid, siis on loovus ise Rehni sõnul muutunud nüriks ja igavaks.
«Apple lugu on südantsoojendav, aga minu jaoks on see muutunud probleemiks ja see ei tähenda, et ma nende tooteid ei armasta. Kõik mis mul on, on Apple. Kui nad hakkaksid ülikondi tegema, siis ma ostaksin ka selle.»
Apple probleem on aga Rehni sõnul selles, et ka suured ja arukad korporatsioonid püüavad tema edulugu kopeerida.
«Näiteks töötasin ma koos firmaga, kes tegi kraane, kraanid ei ole kuigi keerulsied- lihtne asi, vesi jookseb. Aga tolle firma juht arvas, et nad peavad looma kraanide iPodi. Kuidas sa seda teed? Üks on mp3 mängija teine on kraan? Võibolla tõesti peaks see olema lihtne kasutada, moodne, aga nii ei looda uusi asju, nii korratakse ainult seda, mis juba on tehtud.»
Rehni kinnitusel annavad loovuse ja innovatsiooni suurest populaarsusest tunnustust ka akadeemilised konverentsid nendel samadel teemadel, kus on palju keskealisi valgeid mehi, kes kannavad sarnaseid ülikondi ja on üksteisega alati ühel arvamusel, kaasa arvatud loovuse koha pealt.
«Loovus peaks olema tume, kahtlane, miski mis meid raputab,aga mitte midagi turvalist ja mõnusat. Aga praegu on asi vastupidi. Kui organisatsioon ei taha riske võtta, siis tuleb teha loovuspäev tervele firmale. See on aktsepteeritud dogma.»
Et asjas selgusele saada vaatas Rehn oma uurimisgrupiga läbi maailma 450 suurimat, ja takkajärgi veel suurimad Soome ja Rootsi firmad, püüdes leida üht, mis ei väidaks, et loovus ja innovaatilisus on nende põhiväärtused, kuid ei leidnud mitte ühtegi.
Lootes leida kedagi, kes hindaks konservatiivseid väärtusi, pööras ta pilgud Vatikani poole, kuna tema kinnitusel peaks sakslasest paavst, kes on varem juhtinud asutust, mis kasvas välja Inkvisitsoonist, olema piisavalt innovatsioonivastane. Aga võta näpust, Isegi Vatikanil on oma innovatsiooniprogramm ja tema pühadus Paavst Benedictus XVI on Rehni kinnitusel bullas välja öelnud, et loovus ja innovatsioon on katoliku kirikule olemuslikud.
Ning isegi Põhja-Korea juht Kim Jong Il väidab Rehni sõnul, et innovatsiooni ja loovuse abil saavutab riik ükskord võimu kogu maailma üle, innovatsioon on korea rahvuslikule hingele omane ning selle leiutas tema isa Kim Il Sung.
Vaatamata sellele, et kõik innovatsioonist räägivad suhtutakse tõeliselt uutesse mõtetessse Rehni kiintusel sama suure skepsisega kui alati. Uued mõtted on ohtlikud ning inimestele meeldib loovus, mis sobitub nende senise maailmapildiga.
Näiteks Google on üks kõige imetletumaid firmasid maailmas. Ning tundub arusaamatu, kuidas keegi oleks võinud sellest kunagi teisiti aru saada. Kui Google tuli, olid otsingumootorid portaalid, mis püüdsid ühele lehele kokku panna võimalikult palju informatsiooni, mida rohkem seda oli, seda parem.
«Kui mina Google't esimest korda nägin, siis ma arvasin, et midagi on valesti ja proovisin lehekülge uuesti laadida. Siis ma sain aru, et see ongi kõik. Inimesed naersid selle üle, kaks nohikut Kaliforniast ei tea midagi, see on lihtsalt üks kast, mis ei hakka kunagi kuigi olulist rolli mängima.»
Sama lugu on Rehni väitel ka Ikeaga. «Iga rootslane armastab seda ning keegi ei mäleta, millise skepsisega sellesse alguses suhtuti. Inimessed oli häiritud mõttest, et mööblitootja loobub nii kvaliteedist kui disainist ning müüb seda võileiva hinnaga.»
Ikea rajajat Ingvar Kampradi nimetati hullunud talupojaks ja teised mööblitootjad olid kindlad, et millegi nii labase jaoks Rootsis küll turgu ei ole.
See kõik nägi Rehni kinnitusel korralike, ausate mööblitootjate jaoks välja nagu solvang, sest keegi oli julgenud kõik nende hinnatud väärtused lihtsalt üle parda visata.
«Kui inimesed hakkavad sinu ideedes kahtlema, alles siis oled sa õigel teel. Me ei pea samu lugusid rääkima, me ei pea arvama, et kõik firmad peaksid olema rohkem nagu Apple. Me peame ise uusi lugusid loooma, mis ärritavad, äratavad kahtlusi. See on see, mida juhid teevad. Juhid ei korda teiste lugusid vaid loovad enda omi.»