Kauppalehti: rahaliste preemiate asemele astuvad aktsiad ja optsioonid

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Majandus- ja börsilanguse ajal võib juhtkonna ja töötajate premeerimine aktsiatega muutuda populaarsemaks ning neil, kes oma ettevõttesse usuvad tasub sellega kaasa minna, kirjutab Soome majanduseleht Kauppalehti.


Hinnates kuhu suunda preemia-süsteemid arenevad, võib oletada, et aktsiate andmine ja optsioonid (õigus osta aktsiat hiljem ette kokku lepitud hinnaga) tõusevad esile, rääkis Kauppalehtile preemiate spetsialist Yrjö Kopra firmast Alexander Corporate Finance.

«Probleem on muidugi see, et keegi ei tea, kuhu oleme liikumas. Kas aktsiad on odavad vaadates neid aasta hiljem,» ütles Yrjö Kopra.

Kopra sõnul ei kao preemiasüsteemid hoolimata majanduslangusest ning firmad konkureerivad oma tööd hästi oskavate inimeste pärast ikkagi. «Languse ajal on oskajad inimesed vähemalt sama tähtsad kui headel aegadel,» ütles ta.

Ühelt poolt tähendab optsioon või aktsiates saadud preemia töövõtjale seda, et raha ei tule kohe. Teisalt on küllaga näiteid sellest, et optsiooni ja aktsiate müügi hea ajastuse korral võib teenida hoopis paremini kui rahalist preemiat vastu võttes.

Kopra rääkis, et tänapäeval jagatakse optsioonid tavaliselt mitmesse ossa. Näiteks A-optsioonis hinnatakse aktsiad 2007. aasta sügise hinnaga ning saajal on kohustus hoida aktsiaid mõned aastad ja alles peale hoidmist võib ta neid müüa.

B-optsioonid hinnatakse 2008. aasta sügise kursi järgi, C-aktsiad hinnatakse 2009.aasta sügisel jne.

«Nii välistatakse börsikursside kõikumise mõju ning optsiooniprogrammist saab tõepoolest siduv ning innustav,» tõdes Kopra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles