Merkelilt roheline tuli itaallasest keskpankurile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mario Draghi.
Mario Draghi. Foto: SCANPIX

Saksa kantsler Angela Merkel andis lõpuks ometi oma avaliku õnnistuse Itaalia keskpanga juhi Mario Draghi nimetamisele Euroopa Keskpanga järgmiseks presidendiks.

«Saksamaa võib toetada tema kandidatuuri EKP presidendi ametikohale,» ütleb Merkel eile ajalehes Die Zeit.

Kantsleri heakskiitev peanoogutus, mida ta kinnitas telefonitsi ka Itaalia peaministrile Silvio Berlusconile, andis Itaaliale vabad käed esitamaks Draghit tuleval nädalal Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel ametlikult kandidaadiks.

Kui kandidatuur heaks kiidetakse – mis nüüdseks peaks olema vaid formaalsus – istub Draghi oktoobis ametist lahkuva Jean-Claude Trichet’ toolile.

Merkeli toetusavaldust nähti kui viimase tingimuse täitumist Draghi ametissenimetamiseks. Samas ei lasknud kantsler endalt itaallase kui uue esikeskpankuri otsest väljakuulutamist välja meelitada.

Küll aga on juba mitu nädalat olnud ilmne, et Saksamaal ei ole omalt poolt ühtegi sobivat isikut välja pakkuda – pärast seda, kui endine Bundesbanki president Axel Weber veebruaris tagasi tõmbus.

Kui Prantsuse president Nicolas Sarkozy aprillis omalt poolt Draghi kandidatuuri tervitas, arvasid nii Saksa kui Itaalia ametnikud, et küllap oli ta eelnevalt veendunud, et Merkel pole vastu.

Saksamaa kõhkles kaua ilmselt ka seetõttu, et kartis kodanike reaktsiooni itaallasest kandidaadi peale. Kui populaarne kvaliteetleht Bild Zeitung oma vastulaused nurka viskas ja kuulutas Draghi «kõike saksapärasemaks sõelale jäänud kandidaatide seas», näis ka see vastuargument võidetud olevat.

Merkel ütles eilses intervjuus, mille ajastus oli ilmselgelt hoolikalt plaanitud, et ta tunneb Draghit ja et ta on «üks väga huvitav ja kogenud inimene».

«Ta vaated on väga lähedased meie ettekujutusele stabiilsusest ja järjepidevast majanduspoliitikast,» lisas ta.

Oma viimastes intervjuudes, eriti kui tegemist on Saksa meediaga, ei väsi Draghi rõhutamast, et on keskpanganduse vallas alati «pistrik» olnud – karmi liini ajaja.

Ilmselt asus Saksamaa Draghit toetavale seisukohale ka seetõttu, et tahab EKP eesotsas näha mõne suure euroala majanduse esindajat, mitte kedagi väiksematest riikidest.

Kõik alternatiivid – Hollandi, Soome ja Luksemburgi keskpankade presidendid – olid väiksematest liikmesriikidest.

Nüüd peavad Draghi heaks kiitma ELi rahandusministrid, seejärel aga ELi riigipead, kes tulevad Brüsselisse kokku juunikuus.

Põhjapoolsematelt liikmesriikidelt võib siiski veel tulla vastulauseid, kuna nad kardavad, et lõunamaalaste mõju läheb EKP kuueliikmelises juhatuses liiga suureks.

Kui Draghi ametisse nimetatakse, võivad euroala valitsused nõuda itaallase Lorenzo Bini Smaghi taganemist EKP juhatusest, et tema asemele võiks asuda keegi Prantsusmaalt. Sellisel juhul peaks Itaalia valitsus Bini Smaghi ilmselt koduse keskpanga presidendi toolile asetama.

Aga ka siis võivad põhjaeurooplased tunda, et jäävad juhatuses varju. EKP asepresident Vítor Constâncio on Portugalist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles