Energiatõhususe nõude tõttu läheb majaehitus kallimaks

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitusekspert Hindrek Virkus kinnitab, et soojapidava maja puhul peaks välisseinte soojustuse paksus olema vähemalt 30–40 sentimeetrit.
Ehitusekspert Hindrek Virkus kinnitab, et soojapidava maja puhul peaks välisseinte soojustuse paksus olema vähemalt 30–40 sentimeetrit. Foto: Mihkel Maripuu

Kümne aasta pärast ootab meid ees nõue ehitada vaid energiatõhusaid hooneid ja see tähendab, et ka eramaja rajades tuleb arvestada suuremate kuludega.

Euroopa Liidu direktiivi järgi peavad alates 2021. aastast kõik uued eramajad olema «liginull­energiahooned». Mida see täpselt tähendab, on praegu majandusministeeriumis otsustamisel ja selgus peaks saabuma sügisel.

Igal juhul on suund energiatõhususe ja -säästu poole. Samuti on selge, et niisuguste majade ehitamiseks kulub rohkem raha – osa asjatundjaid räägib kümme protsenti suurematest kuludest, osa aga 20–30 protsenti kopsakamatest väljaminekutest.

Tallinna lähedalt Jõelähtmelt on tuua ka üks näide. Seal valmis mereäärsel krundil äsja energiatõhus kahekorruseline pereelamu, mis on praegu müügis 360 000 euroga. Samasse kanti on varem ehitatud kaks sarnase planeeringuga tavamaja, mille hind on mõnikümmend tuhat eurot väiksem.

Jõelähtme energiatõhus maja annab aimu, milline kümne aasta pärast rajatav eramu välja hakkab nägema – katusel on päikesepaneelid, seinad on paksud ning toaseintel pole radiaatoreid. On ainult ventilatsiooniavad laes ja maa seest välja ulatuv korsten, mis lubavad oletada, et majas on õhkküte.

Aastaid ehituse alal tegutsenud ekspert Hindrek Virkus nentis, et majas, mis peab sooja ega kuluta ülemäära energiat, on igakuised väljaminekud väiksemad. «Küsimus on selles, kui palju oleme nõus kulutama ehitusel, kui palju hiljem kasutuse käigus,» lausus Virkus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles