10 aastat bürokraatiat seljataga: Eesti ettevõte käivitab Venemaal hiigeltehase (1)

Kui üldiselt on Eesti ettevõtjad Venemaalt viimastel aastatel pigem välja tõmbunud või valusalt mööda pükse saanud, siis Ecomet Invest paistab silma julge ja mahuka investeeringuga. Nimelt ehitasid nad Peipsi järve taha Slantsõsse ainulaadse akude ümbertöötlemise tehase, mis annab tööd pea 100 inimesele. Kuigi tehase avamine toimus 2016. aasta suve lõpus, hakkab see täiskoormusel tööle tuleva aasta jaanuarist.

Samas pole ka Ecometi teekond kergete killast olnud. Tehase planeerimine algas 10 aastat tagasi, 2007. aastal, pärast pronksiööd, mil Eesti ja Venemaa suhted järsult halvenesid. Toona tutvustasid investorid tehast Slantsõ elanikele ja said positiivse signaali. Paari aasta pärast tuli peale aga majanduskriis, pankade finantseering kukkus ära ning tehase käivitumine külmutati. Alates 2012. aastast käib taas aktiivne töö.

Peab järgima aatomijärelevalve nõudeid

Ecomet Investi juht ja üks omanik Aare Männa ütles 10 viimasele aastale tagasi vaadates, et kuigi bürokraatiat, lubade ja litsentside väljaajamist oli tohutult, aga kokkuvõttes võib rahul olla. Praegu on vaja allkirjastada veel kaks viimast dokumenti, millega loodetakse paari nädala jooksul ühele poole saada.

Kuigi «venelased armastavad teha kõvemaid seadusi kui Euroopas», oli Männa sõnul tegu ka erakordse objektiga: Ecometi tehas töötleb tehases plahvatusohtlikke jäätmeid, mistõttu pidi ehitamisel järgima kõrgemaid aatomijärelevalve nõudeid.

«Ütleme nii, et see on terves piirkonnas ja isegi maailmas ainulaadne tehas. Analoogseid, nii keskkonnasõbralikke tehaseid ei ole,» rääkis Männa. Esimese toodangu andis ettevõte «läbi hammaste» 2015. aastal. Eelmise aasta suvest töötab tehas maksimaalselt 50 protsendilise koormusega. Nagu öeldud, täiskoormusel hakkab tehas pliid tootma loodetavasti järgmise aasta algusest. 

Lihtsustatult öeldes tegeleb tehas vanade pliiakude ümbertöötlemisega, mille põhisaadus on pliikangid ja erinevad pliisulamid. Kuna plii maailmaturuhind on viimasel ajal tõusuteel olnud, jääb tehase täiskoormusel käivitumine Männa sõnul väga õigesse aega. Ümbertöötlemise kõrvalsaaduseks on naatriumsulfaat ehk naatriumisool, mida kasutatakse näiteks tselluloosi- ja keemiatööstuses toorainena.

Võimudega tuleb hästi läbi saada

Samas on mitmete tuntud Eesti ärimeeste ettevõtmised Venemaal ja Ukrainas põrunud. Viimasena kirjutas Postimees endise Tallinna linnapea ja ettevõte Tõnis Paltsi Krimmi kuurordiäri sekeldustest. Palts kaotas kohtus Venemaa kaitseministeeriumile kõik rajatised talle kuuluvad suurepärasel rannaäärsel krundil, kuhu ta oli kavatsenud ehitada 200 miljonit dollari eest luksusliku koorordi.

Missuguseid soovitusi annab Aare Männa Venemaale investeerimisel ja seal äri ajamisel? «See pole kirja panemiseks,» ütles mees ja naeris. «Aga tõsiselt rääkides ütleme nii, Venemaal peab alati igaks elujuhtumiks valmis olema. Pikka meelt ja usku on vaja, kannatust peab olema. Lühikesi otsa ei saa seal teha,» selgitas Männa.

Tema sõnul on tavaline, et dokumentide vormistamine ja kinnitamine võtab Venemaa ametikoridorides mitmeid kuid. «Seejärel võivad ametnikud taotluse tagasi lükata ja kõike tuleb uuesti alustada. See on tavaline,» kirjeldas Männ, lisades, et visa järjekindlus on väga oluline.

«Aega võtab ka see, et kõik olulisemad taotlused käivad läbi Moskva. Kui muidu viivad kõik teed Rooma, siis Venemaal Moskvasse,» naeris Männa.