Just selline küsimus vaatas reedel vastu Prantsuse ajalehe Libérationi esilehelt. Küsimus, mis on kogu maad nädal aega piinanud.
Kas Prantsuse jalgpall on rassistlik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse jalgpalli kriis on tõsine: nagu selgub, on riigi jalgpallijuhid kaalunud mitteametlike – ja ebaseaduslike – kvootide kehtestamist, piiramaks lootustandvate mustanahaliste ja Araabia päritolu noorte arvu Prantsuse jalgpalliakadeemiates.
Uurivat ajakirjandust harrastava veebilehe Mediaparti salajased salvestused paljastavad, et Prantsusmaa jalgpallikoondise uus ja armastatud peatreener Laurent Blanc näib nõustuvat meetmetega, mis tõkestaksid mittevalgete ja topeltkodakondsusega mängijaid, kes võiksid hakata esindama teiste riikide koondisi – olles Prantsuse riigirahaga treenitud ja ette valmistatud.
Probleem tõusis päevakorda Prantsusmaa jaoks tundlikul ajal, mil rassi- ja rahvuse küsimused on rambivalguses, kuna paremäärmuslik ja immigratsiooni-vastane Rahvusrinne näib lähenevate valimiste valguses suuri edusamme tegevat.
President Nicolas Sarkozy on oma partei teadlikult kaugemale paremale nihutanud, et vältida tuleval kevadel toimuvate presidendivalimiste eel ülejooksmisi Rahvusrindesse.
Jalgpalliskandaal on aga rahva ülalmainitud taktika suhtes rahutuks teinud. Parlamendiliige François Asensi, kes on pärit immigrantidest tulvil Pariisi eeslinnast nimega Seine Saint Denis, ütles uudist kommenteerides, et «Rahvusrinde väited on immutanud läbi kõik avaliku debati valdkonnad ning on nüüd vallutamas ka Prantsuse jalgpalli».
Salvestiselt võib kuulda, kuidas Blanc, kes ise 1998. aastal mitmerahvuselise meeskonna koosseisus Prantsusmaale MMi kulla tõi, mängijate valiku kohta vastuolulisi kommentaare teeb.
«Jääb mulje, et me toodame vaid ühte liiki mängijaid: suuri, tugevaid ja kiireid... Kes on need suured, tugevad ja kiired mängijad? Mustad,» ütleb ta.
Blanc kinnitab lindil, et ei ole rassist. Näib, et jutuajamine algas vaidlusega selle üle, kuidas on Prantsuse meeskonnas lood jõu ja mängutehnika vahekorraga. Samas näisid Blanci ütlused kinnistavat rassilist stereotüüpi, et mustade mängumeeste plussid piirduvadki jõu ja kiirusega.
«Hispaanlased ütlevad mulle, et neil seda probleemi pole. Et neil musti pole,» ütleb Blanc lindil.
Vallandunud vaidlused on hävitanud ühe kaasaegse spordiajaloo võimsamatest müütidest.
Kui Prantsusmaa 1998. aastal jalgpalli MMi võitis, kiideti nende meeskonda taevani kui eduka integratsiooni jõulist sümbolit, mis on ühte liitnud «valged, mustad ja araablased».
Spordiinstituudi Insep sotsioloogi Patrick Mignoni sõnutsi näitavad üldiselt lugupeetud treeneri möödaminnes pillatud kommentaarid ja Prantsuse spordiametnike väited, et mittevalged mängijad kujutavad endast probleemi, et tegemist oli tõesti üksnes müüdiga.
«Jalgpallist sai otsekui maskott, mis võimaldas meil kõnelda ühiskondlikest probleemidest lähtuvalt koondise edust või läbikukkumistest,» ütleb ta.
Sel nädalal on ka ülalmainitud «integratsioonikoondise» liikmed spordiringkondade kirjutamata seadustest üle astunud ja jalgpalliliitu avalikult kritiseerinud, mõistes rassismi-ilmingud juba eos hukka.
Nii on Blanci meeskonnakaaslane aastast 1998, Guadeloupe’is sündinud Lilian Thuram nõudnud sanktsioonide kehtestamist.
Valitsus on käivitanud uurimise. Küsimusega tegeleb ka Prantsuse jalgpalliliit, mis peaks tegema oma avalduse tuleval nädalal.
Vähesed usuvad, et Blanc vallandatakse – kui just veel midagi ilmsiks ei tule. Kuigi treener algselt oma kommentaare salgas, palus ta pärast lintide avalikustamist siiski vabandust.
Spordiminister Chantal Jouanno on Blanci kaitseks välja astunud, tunnistades samas, et treener võib olla süüdi ebakohastes väljaütlemistes.
Blancist peetakse Prantsusmaal väga lugu ja ka Thuram on öelnud, et ei usu, et ta oleks rassist.
Copyright The Financial Times Limited 2011.