Venemaa jõuab naftaraha toel jõukuselt Eestimaale järele

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa majanduskasvu peamiseks hoovaks on olnud nafta- ja gaasihinna tõus. Samas pole muutusi majanduse ümberkorraldamiseks ette võetud.
Venemaa majanduskasvu peamiseks hoovaks on olnud nafta- ja gaasihinna tõus. Samas pole muutusi majanduse ümberkorraldamiseks ette võetud. Foto: AFP / Scanpix

Venemaa jõuab majanduse kogutoodangult inimese kohta Eestile järele, kuid ekspertide sõnul on idanaabri majandus haavatav ja elanikkonna enamik jõukusest osa ei saa.

Maailmapanga andmetel ulatus Venemaa SKT inimese kohta ostujõu alusel 2009. aastal 18 932 dollarini ehk oli vaid 761 dollari võrra väiksem kui Eesti vastav näitaja.

«Tõenäoliselt on Venemaa nüüdseks selle näitaja poolest Eestist juba möödunud,» nentis Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare. Seega võib öelda, et keskmine venemaalane on oma riigi hindasid arvestades saanud keskmisest eestimaalasest jõukamaks. Samas on siin mitu «aga».

«Venemaa keskmine on veel palju vildakam kui Eesti keskmine,» ütles Karmo Tüür Akadeemilisest Balti ja Vene Uuringute Keskusest. «Venemaal pole seda keskmist tegelikult olemas, sest seal on üüratud erinevused suurlinnade ja ülejäänud riigi vahel.» Moskva on Tüüri sõnul juba praegu palju rikkam kui Eesti, kuid Venemaa provintsides on inimesed mitu korda vaesemad kui siin.

Teine «aga» on see, et olulisi muutusi pole Venemaa majanduses vaatamata mõningatele ponnistustele toimunud. «Võlgu on Venemaa küll tagasi maksnud ja raha reservi paigutanud, aga majanduse struktuuri muuta pole nad suutnud. N-ö kaks asja kolmest said tehtud, aga kõige olulisem on tegemata,» ütles Vare.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles