Keskpankur kritiseeris euroliidu kriisimehhanismi
3. mai 2011, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles teisipäeval riigikogus esinedes, et euroliidu kriisimehhanism pole piisavalt tugev, et tagada riikide rahanduse usaldusväärsus uue kriisi puhkedes.
Terve viimase aasta on euroliidu ja ka kitsamalt euroala liidrid püüdnud leida senisest tõhusamat koostöövormi riikide vahel, et ära hoida järgmise võlakriisi puhkemist, kui mõni riik on end lõhki laenanud ega suuda kohustusi enam täita.
Rossi sõnul pole uue mehhanismi loomisel lõpuni mindud.
«Nimelt kui ülemäära suurte tasakaalustamatuste puhul on ühiselt kokku lepitud neid korrigeerivates meetmetes ja ka tähtaegades, siis survemehhanismid selle kava jälgimiseks ja ellu viimiseks on jäänud endiselt liiga suvakohaseks,» lausus Ross.
Teatavasti on kokku lepitud, et eelarve tasakaalu või võlakoormuse normidest mitte kinni pidavad riigid peavad hakkama trahve maksma. Ross kritiseeris trahvide sissenõudmise korda.
«Paraku on praeguste plaanide kohaselt Ministrite Nõukogul suhteliselt suur otsustusõigus nende rakendamise või mitterakendamise kohta, viidates näiteks erakorralistele teguritele. Eelnevast õppides tuleks reeglite rakendamise automaatsust suurendada, tagamaks makromajandusliku järelevalvemenetluse stimuleerivat toimet ja usaldusväärsust turuosaliste silmis,» ütles Ross.
Ross märkis, et ka Eesti vajab iseseisvat riigieelarvet hindav ja riigieelarve koostamise eesmärke hindav üksus, sest nii on Euroopa tasandil kokku lepitud.
«Ei ole sellist asja, et meile on olulised Eesti asjad ja võõrad Euroopa asjad. Hiljutine kriis kinnitas, et eriti ohtlik on nii meile kui ka eurole tervikuna kombinatsioon eelarvekriisist ja finantskriisist,» ütles Ross.