Eesti Ühistupanga kajastamisest üleriigilises meedias jääb järjekindlalt silma neli müüti, mida käesolevaga soovin purustada, kirjutab Eesti Ühistupanga juht Ülle Mathiesen vastukajana tänases Postimehes avaldatud artiklitele.
Ülle Mathieseni kommentaar: neli müüti Eesti Ühistupanga kohta (9)
27. september 2017, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks – Eesti pangandus toimib hästi, konkurents on tihe ja uut panka ei ole turule vaja. Jah, Eesti pangandussektoris toimib konkurents hästi suuremate ettevõtete ning keskmisest jõukamate eraisikute jaoks. Kõikide teiste jaoks on Skandinaavia pankade pakutavad teenustasud kallid ja hulk teenuseid lihtsalt kättesaamatud. Väiksemad, kuni 10 töötajaga ettevõtted ja keskmised tublid Eesti pered, kus ema ja isa saavad tööl keskmist palka ning peres sirgub kolm last, ei mahu Stockholmi või Kopenhaageni poolt ette antud tabelites laenukõlbulike hulka. Ja inimesi nende tabelite taga, olgu ta ettevõtja või perepea, pole neil pankadel viitsimist vaadata ja hinnata. See näitab, et kapitalil siiski on rahvus. See on tänane praktika, mida Ühistupank soovib muuta. Meie esimestest ettevõtete laenutaotlustest on mitmed sellised, kus mõni Skandinaavia suurpank ei soovi tubli väikeettevõtjaga tegeleda ning ettevõtja refinantseerib oma laenu meie juures.
Teiseks – Eestis avaliku rahaga finantssektoris ei tegutseta, kuna pangandusturg toimib piisavalt hästi. Selles osas soovitame silmad lahti teha. Riik plaanib 2018. ja 2019. aastal toetada kokku 50 miljoni euroga üürimajade programmi. Riigile kuuluv KredEx andis eelmisel aastal ettevõtetele, eraisikutele ja korterelamutele kokku laenukäendusi 124,4 miljonit eurot. Käesoleval suvel andis KredEx 668 lasterikkale perele eluasemega seotud toetust 5,8 miljonit eurot. (Kredexi kommentaar: KredEx ei ole sel suvel andnud 668 lasterikkale perele kodutoetust summas 5,8 mln eurot. Kredexile laekus tänavuses taotlusvoorus kokku 668 taotlust, summas 5,8 mln eurot. See kui paljud pered toetust saavad, selgub aasta lõpuks. Kindel on aga see, et toetuseks on ettenähtud kuni 3,2 mln eurot. Eelmisel aastal sai toetust 358 lasterikast peret, summas 3,2 mln eurot.)
Samuti riigile kuuluv Maaelu Edendamise Sihtasutus andi eelmisel aastal laenutagatisi 54,9 miljonit eurot. Samuti tegutsevad otsapidi finantsektoris EAS, PRIA, KIK ja mitmed teised. Meie arvates on väga õige, et avaliku rahaga aidatakse Eesti ettevõtteid ja elanikke seal, kus turg ei toimi. Võib-olla ei tasu aga niipalju otseselt toetada, vaid luua võimalused erinevate kvaliteetsete finantsteenuste kättesaadavamaks tegemiseks väiksematele ettevõtetele ja vähemjõukatele peredele. Euroopa kogemus näitab, et just ühistulistel alustel loodud pank suudab kõige paremini seda tühimikku täita. 1939. aastal tegutses ka Eestis ligikaudu pool pangandusest ühistulistel alustel.
Eesti Ühistupangal on täna 162 liiget, nii eraisikud kui ka ettevõtted ja usun, et neis kahes punktis toodud argumendid olid nendele liikmeks astumisel olulised.
Kolmandaks – Ühistupank on kahtlane, kuna peaaegu kõik liikmed on Tallinnaga mingil moel seotud. Tallinna linn on panga üks asutajaliikmetest ja ka mitmed linnajuhid on panga asutajad eraisikutena. Samas on üldistus, et kõik 162 panga liiget on Tallinnaga mingil moel seotud, üsna sisutühi ja otsitud. Tallinn on Eesti pealinn ja ülekaalukalt suurim omavalitsus. Me võime täie kindlusega väita, et kõik Tallinna börsil noteeritud Eesti ettevõtted on ühel või teisel moel Tallinnaga seotud. Börs ise ka muidugi, juba nimest tulenevalt. Samuti on Tallinna linnaga seotud kõik suurpangad, Eesti Energia ja väga paljud teised edukad Eesti ettevõtted ning see on täiesti loomulik olukord.
Neljandaks – Ühistupank on Savisaare pank. Savisaare nimi "müüb” meedias jätkuvalt, selles ei ole kahtlust, kuid tema tegevus panga käivitamisel on selgelt ülehinnatud. Ta oli üks idee autoritest 2014. aasta sügisel, kuid tuletame meelde, et Eesti Ühistupanga asutamiskoosolek toimus 2015. aasta juunis, Edgar Savisaar aga haigestus raskelt 2015. aasta märtsis. Pärast seda on ta side Ühistupangaga olnud minimaalne.