Valitsus kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve (5)

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministrid Jevgeni Ossinovski (vasakult), Kadri Simson, Jüri Ratas, Mailis Reps ja Helir-Valdor Seeder võisid pärast eelarvekokkuleppe saavutamist neljapäeva õhtul rahulolevalt Stenbocki maja rõdul vikerkaare taustal poseerida.
Ministrid Jevgeni Ossinovski (vasakult), Kadri Simson, Jüri Ratas, Mailis Reps ja Helir-Valdor Seeder võisid pärast eelarvekokkuleppe saavutamist neljapäeva õhtul rahulolevalt Stenbocki maja rõdul vikerkaare taustal poseerida. Foto: Facebook

Valitsus kiitis oma tänasel istungil heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mis toetab valitsuse pikaajalisi eesmärke edendada majanduskasvu, toetada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ja suurendada heaolu.

Peaminister Jüri Ratase sõnul ületab riigieelarve maht esimest korda Eesti ajaloos 2018. aastal 10 miljardi euro piiri. «Valitsuse eelarve poliitika on tugev, vastutustundlik ja jätkusuutlik,» kirjeldas peaminister valitsuse eelarve pressikonverentsil.

Küll aga tõdes ta, et valitsussektor on võtnud arvesse kriitikat eelarve struktuurse puudujäägi osas ja on otsustanud seda uuel aastal vähendada poole võrra. Prognooside kohaselt jõuab eelarve nullpunkti 2020. aastaks ning plussi ehk struktuursesse ülejääki 2021. aastal.

Maksukoormus jääb Ratase kinnisel uuel aastal samale tasemel, mis ta oli 2016. aastal. Tema sõnul vähenevad tööjõumaksud, kuid suurenevad tarbimis- ja kapitalimaksud. «Liigume kindlasti edasi maksuvaba tulu reformiga, tervishoiureformiga,» kirjeldas peaminister.

Ka on tema sõnul oluline, et kohalikud omavalitsused muutuksid tugevamaks, mistõttu on ka uue aasta eelarve planeerimisel sellega arvestatud. Ratase sõnul on järgmise aasta kaitsekulude maht samuti suurim Eesti ajaloos, küündides 528 miljoni euroni.

Kaitsevaldkonda panustab valitsus eelarvekokkuleppe järgi järgmisel aastal 26 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Sealhulgas on liitlaste kohaoleku tagamiseks täiendavalt 4,7 miljonit.

Ossinovski: tegemist on sotsiaal-majandusliku eelarvega

«Täna oli see päev, kus nii valitsuse liikmed kui avalikkus näevad paberil seda, miks me eile pidime põhjendama ebapopulaarseid otsuseid, mida valitsus on pidanud,» märkis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinvoski oma valdkonna eest rääkides.

Tema sõnul on uue aasta riigieelarve näol tegemist Eesti sotsiaal-majandusliku eelarvega, kus investeeritakse Eesti majanduse kasvupotentsiaali juba täna ja tagatakse kõigile Eesti inimestele võrdsemad võimalused. «On ju majandusteadusest ka teada, et võrdsemad ühiskonnad kasvavad kiiremini,» sõnas Ossinovski.

Olulisena rõhutas ta laste ja noorte võrdsete võimaluste tagamist ning laste vaesuse vähendamist. Näiteks kasvavad esimese ja teise lapse toetused 55 euroni kuus, rakendub lasterikka pere toetus terve aasta lõikes. Teisalt on Ossinovski sõnul haridusinvesteeringud lähiaastatel ühed läbi aegade ambitsioonikamad, viidates näiteks õpetajate palgatõusule.

«Tervishoiuvaldkonnas on kahtlemata märgiline aasta. Ühelt poolt on langetatud vajalikud otsused, samal ajal jätkuvad järgmisest aastad need sammud, mis ka seal vähendavad omaosalust, oma taskust makstavaid kulusid ehk siis parandavad ligipääsu erinevatele teenustele,» rääkis tervise- ja tööminister. Siin pidas ta silmas nii kallimate retseptiravimite kulude hüvitamist kui hambaravihüvitise uut korda.

Ka kiitis valitsus heaks vanemahüvitise korra muudatused, mis toetab isade suuremat osalemist laste kasvatamisel ja emade kiiremat naasmist tööturule, ilma et perekond rahaliselt sellest kaotaks. Ossinovski sõnul on oluline panna tähele ka muutust, mis uue eelarvega kaasneb.

«Tulemus on see, et kui 2015 oli Eesti suhtelise vaesuse määr 21,6 protsenti ehk siis kuskil 280 000 Eesti inimest elas suhtelises vaesuses, siis järgmisel aastal võiks neid inimesi meie prognoosi järgi olla umbes 16 protsenti,» sõnas Ossinovski. Selle aja jooksul väheneb suhtelises vaesuses elavate Eesti inimeste hulk 70 000 inimese võrra.

Tõniste: on heameel, et mitmed maksud jäävad ära

«Kui lühidalt 2018. aasta eelarve kokku võtta, siis mitmeid kavandatud makse ei tule, maksukoormus ei tõuse, tööjõumaksud vähenevad. Meie majandus kasvab plaanitust kiiremini ja see võimaldab panustada kiiremini meie riigi kaitsevõime ja perede heaolu kasvu,» lisas rahandusminister Toomas Tõniste.

Ta toonitas, et laualt on arutelude käigus ära läinud nii automaks, panditulumaks, algselt kavandatud pakendiaktsiis ja suhkrumaks. Samuti on 2018. aastal ära jäetud hotellide käibemaksu ja diisli kütuseaktsiisi tõus. Uue aasta maksukoormuse tase jääb tema kinnitusel plaanitud 34,4 protsendi juurde SKP-st. «On hea tõdeda, et riigi rahaseis on jätkuvalt väga heas korras,» võttis Tõniste uue aasta riigieelarve kokku.

Seda, et uusi makse enne riigikogu valimisi lauale enam ei tule, kinnitas ka Jüri Ratas. Ainus, mis on veel lahtine, puudutab vaidlust suhkrumaksu üle, kus on tekitanud nüüd küsimusi ka riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt. «Ülejäänud maksumuudatused, nagu rahandusminister ütles selgelt välja - neid ei tule,» kinnitas ka peaminister.

Küll aga tõdes, et ta, et valdkondi, mis jäid arutelude ajal eelarvest välja, on palju, kuid neile on võimalik keskenduda tulevikus. Ossinovski hinnangul ütleksid arvatavasti kõik ministeeriumid, et neil jäid hädavajadusest pool miljardit puudu, mistõttu oleks arvatavasti teist riigieelarvet juurde vaja.

Uue aasta eelarves kajastuvad Tõniste sõnul need prioriteedid, mille puhul jõuti kokkuleppele, et need tuleb nüüd ära teha. «Me peame aitäh ütlema neile, kes makse maksavad ja kes võimaldavad meil seda raha jagada,» märkis rahandusminister.

Mis puudutab riigireserve, siis juhtisid kõik ministrid tähelepanu sellele, et olukorras, kus Eesti võlakoormus on ELi madalaim, on jätkuvalt oluline keskenduda ka riigisektori laenukoormuse vähendamisele.

«Suur tänu teile tulemast, aitäh!» lõpetas peaminister Jüri Ratas pressikonverentsi, soovimata põhjalikumalt riigireservide arutelusse laskuda.

2018. aasta riigieelarve peopesal

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud ja investeeringud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti ning tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni võrreldes kevadel kavandatuga parandada, nii et see jõuab 2018. aastal tasakaalulähedasele -0,25 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja püsib samal tasemel 2019. aastal. Eelarve jõuab prognoosi järgi tasakaalu 2020. aastal ehk aasta varem, kui kevadel kavandatud. Aastaks 2021 jõuab valitsussektori eelarve ülejääki 0,5 protsendiga SKPst.

Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti. Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.

Majanduse kestlikku kasvuvõimet toetavad taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning Eesti elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee väljaehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinna-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Rohkem raha tervishoiureformi ja õpetajate palgatõusu

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem - 4,5 protsenti - siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime

Oluliselt tõusevad transpordidotatsioonid

Ka andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba eile teada, et uue aasta riigieelarves on oluliselt kasvanud transpordidotatsioonidele planeeritud summa. Kui tänavu oli selleks ette nähtud 67 miljonit eurot, siis tuleval aastal kasvab see enam kui 25 miljoni võrra, küündides 92,4 miljoni euroni.

Kui 2017. aastal doteerib riik Elroni reisijavedu ligi 22,5 miljoni euroga, siis järgmisel aastal kasvab see summa 31 miljonini. Samuti kasvab bussiliinide dotatsioon 21,9 miljonilt eurolt 34,8 miljonile, kuna valitsuse eesmärgiks on tagada reisijatele prii sõit maakonnaliinidel. See rakendub tuleva aasta esimesest juulist.

Ka lennureiside ja laevaühenduste pidamiseks saartega lisandub senisele 22,6 miljoni euro suurusele dotatsioonisummale veel 4 miljonit eurot, tagamaks täiendava parvlaeva valmisolek Kuivastu-Virtsu liini teenindamiseks.

Lõppeva aasta riigieelarve tulude pool on 9,48 miljardit eurot ning kulusid ja investeeringuid on eelarves kokku 9,65 miljardi euro eest.

KOMMENTAAR

Eelarvenõukogu: kiire majanduskasv nõuab ülejäägis eelarvet

Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos, mille järgi Eesti majandus kasvab 2018. aastal püsivhindades 3,3 protsenti ja jooksevhindades 6,9 protsenti, kirjeldab eelarvenõukogu hinnangul piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse lähiaastate arengut. Prognoositust kiirema või aeglasema kasvu riskid on eelarvenõukogu hinnangul tasakaalus.

Kevadprognoosiga võrreldes kasvab Eesti majandus suvise prognoosi järgi 2018. aastal kiiremini ja rohkemate majandusharude toel, ületades ka pikaajaliselt kestlikuks peetavat kasvutempot. Rahandusministeeriumi hinnangul ületab majanduse prognoositav kogutoodang järgmisel aastal oma jõukohast taset 0,5 protsenti. Ka eelarvenõukogu hinnangul viitab majanduse tsükliline seis positiivsele SKP lõhele.

Vaatamata tulude väga kiirele kasvule jääb valitsussektori eelarve rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2018. aastal nii nominaalsesse kui ka struktuursesse puudujääki. Ettevõtte tulumaksu laekumise prognoosi peab eelarvenõukogu liialt optimistlikuks. See suurendab riski, et eelarve puudujääk tuleb planeeritust suurem.

Suvise prognoosi järgi on 2018. aasta struktuurne puudujääk 0,4 protsenti SKPst, mida valitsus on otsustanud riigieelarve koostamisel vähendada 0,25 protsendini SKPst. Eelarvenõukogu toetab valitsuse otsust struktuurset puudujääki vähendada. Arvestades majandustsüklit, soovitab eelarvenõukogu koostada riigieelarve väikese ülejäägiga, et tagada struktuurse eelarvepositsiooni püsimine seadusega lubatud piires.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles