Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

EL-i rahandusministrid arutasid Tallinnas majandus- ja rahaliidu tulevikku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
ELi rahandusministrite kohtumine Tallinnas. | FOTO: Aron Urb

Reedel Tallinnas kohtunud Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid ning keskpankade presidendid rõhutasid, et majandus- ja rahaliidu tugevusest sõltub kogu EL-i tugevus ning seetõttu on majandus- ja rahaliidu arendamine EL-i tuleviku seisukohalt üks võtmeküsimusi.

«Tänasel kohtumisel väljendati veendumust, et majandus- ja rahaliidu potentsiaali parem rakendamine on üks EL-i tuleviku olulisimaid küsimusi. Kõik liikmesriigid on huvitatud sellest, et majandus- ja rahaliit oleks tugev ning et eelarvepoliitika oleks selgelt juhitud. Praegune hea majanduslik seis Euroopas kindlasti toetab liidu tugevdamist,» märkis rahandusminister Toomas Tõniste pressiteate vahendusel.

«Kohtumiselt jäi kõlama, et majandus- ja rahaliidu potentsiaali paremaks rakendamiseks tasub kõigepealt püüda seni kehtivad reeglid ja süsteemid paremini tööle saada. Teisalt ei tasu välistada ka uusi meetmeid. Siinkohal on lihtsalt oluline ära teha korralik kodutöö ja veenduda, et uued meetmed aitavad tõepoolest eesmärgini jõudmisele kaasa,» lisas Eesti minister.

Tugevam majandus- ja rahaliit soodustab liikmesriikide majanduse arengut ning suurendab vastupanuvõimet võimalikele kriisidele. Tõniste avaldas lootust, et reedel Tallinnas arutatu aitab EL-i sel teel edasi viia.

Tehnoloogilisest innovatsioonist finantssektoris ehk Fintechist rääkides tunnustasid ministrid ja keskpankade presidendid uusi lahendusi ja teenuseid, kuid nägid ka vajadust maandada finantstehnoloogiaga seotud riske, edastas rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Finantssektoril on majanduse arengu toetamises oluline roll. Finantssektori tehnoloogiline innovatsioon võimaldab pakkuda uusi ja soodsamaid finantsteenuseid ning parandada näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisele. Samas võib finantstehnoloogia kätkeda ka riske, näiteks kui uutele turuosalistele kehtivad leebemad reeglid või need on puudulikud. Seetõttu on avaliku sektori roll võimaldada innovatsiooni, aga samas ka tegeleda riskidega.

«Kuna finantssektoril – eriti pangandusel – on meie majanduses võtmeroll, on see ka rangelt reguleeritud. Finantstehnoloogia valdkond on praegu liiga väike, et ohustada finantsstabiilsust, nii et praegu on tegemist rohkem riskiga teenuseid tarbivatele inimestele. Aga finantstehnoloogia kiire kasv toob kaasa vajaduse teha kindlaks kaasnevad riskid ning kujundada Euroopa Liidu ühised seisukohad. Euroopa Komisjon pidas sel aastal finantstehnoloogia-teemalise avaliku konsultatsiooni, mis on koos tänase ja tulevaste aruteludega aluseks finantstehnoloogia õigus- ja järelevalveraamistiku loomiseks Euroopa Liidus,» märkis Eesti Panga president Ardo Hansson.

Nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank jälgivad finantstehnoloogia arengut Eestis väga tähelepanelikult. «Seetõttu lisas Eesti Pank finantstehnoloogia lähiaastate prioriteetse valdkonnana ka oma strateegiasse. Eelkõige puudutab see maksesüsteemide ja väärtpaberiarvelduste toimimist, milles on Eesti Pangal täita Eestis võtmeroll,» nentis Hansson.

Tagasi üles