Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Valitsus jõudis riigieelarve osas kokkuleppele, suhkrumaksu järgmisel aastal ei tule

Täiendatud kell 21.25!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suhkrumaks pole soomlaste kehakaalu kuidagi mõjutanud. | FOTO: Sabrina Vani/picture alliance/moodboard/Scanpix

Valitsuserakonnad on teisipäevast saati pidanud läbirääkimisi järgmise aasta eelarve üle ja jõudsid neljapäeva õhtul eelarves kokkuleppele.

Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku järgmise aasta eelarves, mille maht ületab esmakordselt 10 miljardit eurot. Põhilised vaidluskohad olid magusamaks ning eelarve tasakaal. «Üldjoontes ja põhimõtteliselt saime kokkuleppele,» kinnitas Postimehele Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir Valdor Seeder ja lisas, et jäänud on veel vaid mõned täpsustused.

Magusamaksu järgmisel aastal ei tule

Kokkuleppele jõuti selles, et magusamaksu järgmisel aastal ei tule. «On mitu põhjust. See maks on probleemne, president on selle parlamendile tagasi saatnud, riigiabi taotlemine käib, lisaks on palju muid probleeme ja takistusi selle seaduse sätestamisel, kehtestamisel,» kommenteeris Seeder.

Ka rahandusminister Toomas Tõniste ütles «Aktuaalsele Kaamerale», et kuna magusamaksuga on üleval väga palju küsimusi ja vaidlusi ning on vaja selgust saada riigiabi teemadel, siis 2018. aastal magusamaksu tuludega riigieelarves ei arvestata.

Seeder lisas, et koalitsioonilepingus on varasemalt siiski kokku lepitud, et suhkrumaks kehtestatakse ning praegu saab rääkida vaid sellest, millisele kokkuleppele jõuti järgmiseks aastaks. «Me arutame, millised võimalused on järgnevatel aastatel, aga ma isiklikult väga loodan, et rahalised võimalused on sellised, et meil ei oleks põhjust seda ka tulevikus kehtestada,» kommenteeris ta.

Seederi sõnul arutleti pikemalt ka selle üle, kui suure defitsiidiga riigieelarve vastu võetakse, eesmärk on loomulikult tasakaalus eelarve.

Eelarve puudujääk jõuab 0,25 protsendile SKPst

Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga vähendada poole võrra, nii et see jõuab tasakaalulähedasele 0,25 protsendile SKPst.

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles pressiteate vahendusel, et Eesti jätkab vastutustundlikku eelarvepoliitikat: valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane.

Ratas lisas, et tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, milles väljenduvad tema sõnul valitsuse suuremad eesmärgid Eesti elu paremaks muutmisel. «Eelarves on sees maksuvaba tulu reform ja tervishoiureform. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamisel. Ühiskond liigub suurema tasakaalu suunas. Sellise Eesti suunas, kus iga inimene on väärtustatud ja hoitud,» rääkis Ratas.

Kõneldes valitsussektori investeeringutest ütles ta, et need on suunatud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. «Mul on hea meel, et strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Näiteks Kääriku spordikeskuse renoveerimine, mis kaasajastab noorte ja tippsportlaste treenimise võimalusi, või Linnateatri suure saali renoveerimine.»

Riigieelarve eelnõu esitatakse 27. septembril

2018. aasta riigieelarve eelnõu on plaanis valitsuse istungile esitada 27. septembril.

Kevadel aastateks 2018 kuni 2021 koostatud riigi eelarvestrateegia järgi on valitsuse neli suurt eesmärki kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, edendada majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.

Tagasi üles