Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pangaühenduse juht: fintech’id on pankadele äratuskell

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroopa Pangandusföderatsiooni tegevjuht Wim Mijs ei näe ohtu, et plokiahela (blockchain) tehnoloogia pööraks pangandussektori üleöö pea peale. «Sellesse investeerimiseks on põhjust küll,» märkis ta. | FOTO: Toni Läänsalu

​Kolmapäeval leidis Tallinnas aset Euroopa Pangandusföderatsiooni (EBF) juhatuse digitaalse strateegia teemaline koosolek. Jutuajamine ühenduse juhi Wim Mijsiga algas kokkulepitust enam kui veerand tundi hiljem, sest meie pankade esindajate ettekanded pakkusid suurt huvi, küsimusi oli palju ja koosolek venis planeeritust pikemaks.

-Mis on Euroopa Pangandusföderatsioon (EBF) ja mis on selle organisatsiooni eesmärk?

Euroopa Pangandusföderatsioon on suhteliselt vana organisatsioon. Föderatsioon asutati 1960. aastal ning sellesse kuuluvad kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki, pluss neli EFTA (Euroopa vabakaubandusassotsiatsioon – toim) liikmesriiki, mis tähendab, et meil on kokku 32 liikmesriigi pangaliitu. Kaudselt esindame kokku umbes 4500 panka.

Meil on väike esindus Frankfurdis, aga peamiselt oleme esindatud Brüsselis. Me avaldame seisukohti kõigi kapitaliturge ja panku puudutavate seaduseelnõude kohta, mis tähendab, et oleme klassikaline lobiorganisatsioon. Esindame pangandust suhtlemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Meie töö Frankfurdis on mõnevõrra teistsugune. Euroopa Pangandusliit alustas kolm aastat tagasi, 2014. aastal. Me toetasime väga eurotsoonis pangandusliidu loomist ja meie arvates oli selle loomine hädavajalik samm. Samuti tundsime, et Euroopa Keskpanga (EKP) jaoks oli professionaalse järelevalveorgani loomine nii lühikese ajaga hiiglaslik töö. Seetõttu anname neile tehnilist nõu ja tagasisidet.

Suhtlemine meiega on lihtsam, sest me ei esinda ühte panka, vaid paljusid panku. Need ei ole diskussioonid järelevalvaja ja järelevalvatava vahel, sest esindame poliitilist vaadet. Me üritame varustada EKPd andmetega, aga ka anda nõu, kuidas tuleks esitada aruandeid kõige efektiivsemalt. Ma ütleksin, et mulle on jätnud väga sügava mulje see, mida EKP on teinud.

Ja kolmandaks, aeg-ajalt läheb EBF riikidesse ja selgitab Euroopa seaduste aspekte, sest mõnikord on Euroopa esindajal, kes me ju oleme, riigisiseses diskussioonis lihtsam osaleda.

-Milline on praegu olukord Euroopa panganduses? Minu arusaamise järgi on Skandinaavia pangad üsna tugevad, aga probleeme on näiteks Itaalia pankadega. Milline on olukord näiteks Saksamaa ja teiste oluliste regioonide pankades?

Alustame Skandinaavia pankadest. Jah, nad on tõesti tugevad ja hästi kapitaliseeritud. Aga kui vaadata samme, mis on alates kriisiajast ette võetud, siis kõik Euroopa pangad on palju paremini kapitaliseeritud, mida on hiljuti öelnud ka EKP. Muutused on toimunud väga kiiresti ja me peame nüüd rääkima pankade tulevikust.

Siin Eestis räägime palju pankade digitaalsest transformeerumisest. Mõelgem, et paljudel Euroopa pankadel – seda eriti mõnedes regioonides – on väga suur kontorivõrk. Kunagi võis olla väga mõistlik, et harupank oli olemas kõikides külades. Praegu aga ei hakka mitte keegi enam harukontorisse minema, sest pank on sinu telefonis.

Pangad peavad aga selle pärandiga tegelema. Kui minevikus oli harupankade võrk eelis, siis nüüd peavad nad hakkama tasapisi looma digitaalset keskkonda.

Teiseks, pärast kriisi on pangad tõesti muutunud paremini kapitaliseerituks, aga osa Euroopa regioonide pankadel on endiselt palju hapuks läinud laene. Need pangad peavad sellega nii või teisiti tegelema. See on poliitiline diskussioon, mis minu arvates kestab veel mitu aastat.

Kui vaadata tervikuna, siis ma ei ole Euroopa kommertspankade suhtes nii pessimistlik.

-Kuid mis on Euroopa panganduse suuremad riskid?

Risk on mitmesuguste probleemide kombinatsioonid. Minu arvates on pangad pärast kriisis taas ühiskonnale lähemale liikunud. 90 protsenti Euroopa majandusest toetub pankadele, kes peavad toime tulema uute kapitalinõuetega.

Teine risk on digitaalne transformatsioon. Harukontorite võrk on pärandanud kõrge kulubaasi ja samuti põhjustab kõrge tulubaasi legislatiivne keskkond.

Kui aus olla, siis finantstehnoloogia idufirmad (fintech), mida paljud peavad pangandusele ohuks, minu arvates eriti suur oht ei ole. Mulle meeldib väga, et nad helistasid pangandusele äratuskella ja mina näen neid koostööpartneritena, sest finantstehnoloogia idufirma võtab üldjuhul panganduse väärtusahelast vaid ühe osa ja pakub fantastilisi lahendusi, mille peale pangad pole ise tulnud. Nad peaksid koostööd tegema, peaksid nad ära ostma või omandama litsentsi – minu silmis on see pangandusele innovatiivne mootor, mis mulle väga meeldib.

Huvitav on muidugi siis, kui mängu tuuakse uus platvorm – näiteks tulevad turule sellised ettevõtted nagu Amazon, Google, Facebook või Apple ja hakkavad pakkuma uut pangateenust. See saab olema huvitav. Ma ei nimetaks seda riskiks, vaid pigem konkurentsiks. Eks me näe, sest oleme valmis võistlema niikaua, kui meil on samad teenused, samad regulatsioonid, ühesugune järelevalve, ja siis leiavad neist mõned, et pankur olla ei olegi nii mõnus, kui nad varem arvasid.

-Nagu te ka ise ütlesite, on Euroopa majandus liiga palju seotud pangalaenudega. Pangandussektori esindajana on see teie arvates ilmselt hea.

Täpselt. (Naerab.) Jah ja ei. Pangandussektor on laiem ja seda toetab väga palju kapitaliturg.

Kui vaadata makronäitajaid, nagu ma ütlesin, 90 protsenti Euroopa majandusest finantseeritakse pankade poolt. Kui majandus sõltub liiga palju ükskõik millisest finantseerimisest, on see alati mõnevõrra ohtlik, sest nagu me nägime kriisi ajal: kui see finantseerimine satub raskustesse, siis alternatiive ei ole. Seetõttu on mõistlik otsida erinevaid finantseerimisi.

Aga nüüd tulevad raskused. Laene on lihtne saada ja inimesed on harjunud pangalaenu saama. Kuidas aga luua kapitalituru liitu? Euroopa Komisjon tegeleb regulatsioonidega, aga regulatsioon on nagu hobuse viimine vee juurde, aga sa ei saa hobust sundida jooma.

Ei ole võimalik kapitaliturgu reguleerida, et see olemas oleks. Seepärast toimubki mitmeid initsiatiive. Samuti vaadatakse liikmesriikide poole, sest nendes toimuvad mitmesugused arengud. See on üks asi, mida me saame teha.

Ja teiseks, kui me vaatame Ameerika Ühendriike, siis seal on teine aktsiakultuur, mis siin Euroopas on kasinam. Paljuski on see tingitud erinevatest säästmiskultuuridest, aga minu sügav isiklik arvamus on, et see johtub ka Loode-Euroopa kollektiivsetest pensioniskeemidest, kus on esimene ja teine sammas, mistõttu on inimestel vajadus ise investeerida väiksem.

Minu arvates tuleks arendada aktsiakultuuri, sest kollektiivne pensioniskeem on surve all. Selleks on vaja aga finantsharidust, sest kui soovitate inimestel koostada ise pensioniplaan, peate teda harima. Inimesed peavad oskama küsida pangalt või varahaldurilt – või ükskõik kelle juurde nad lähevad – õigeid küsimusi.

-Aga mõned spetsialistid, isegi pankade juhid usuvad, et mingi aja pärast võib küll olla pangandus, aga mitte pangad.

Jah, teie tsiteerite Bill Gatesi: «Kindel, et tulevikus vajame pangandust, aga pole kindel, kas vajame ka panku.» Minu arvates oleme sellest faasi läbinud.

Ma oleksin temaga nõus, kui pangad poleks arenenud. Kui pangad oleksid ka praegu sellised, nagu nad olid eelmise sajandi 80. aastatel, oleksin temaga absoluutselt nõus. Kui toonased pangad oleksid praeguses digitaalses maailmas, ei vajaks neid mitte keegi.

Aga kui vaadata praeguseid panku ja presentatsiooni, mis meile just esitati, on kogu panga väärtusahel digitaalne. Ärme unusta, et on mitu asja, mida pangad teevad konkurentidest paremini.

Jah, kliendikeskne osa peaks olema nii lihtne kui võimalik: digitaalne liitumine, turvaline keskkond jne. Aga pangad on head riskijuhtimisel – see on asi, mida nad teevad. Pangad on head bilansijuhtimisel – seda nad teevad. Need ei ole asjad, mis kukuvad taevast sülle.

Pangad on väga head usaldusliku keskkonna loomisel. Kui küsida inimestelt, kus andmed nende kohta on turvaliselt kaitstud, siis pangad on üsna kõrgel kohal.

Ma arvan, et me vajame panku, aga kui pangad ei arene, siis tõesti ei vaja neid enam mitte keegi. Aga nii on see ükskõik millises majandusharus. Aurumootoriinsenere me enam ei vaja. Kui keegi valmistaks endiselt aurumootoreid, siis äris neid ikkagi ei oleks.

-Infotehnoloogia mõju teine aspekt on tehisintellekt, robotiseerimine, kõnesüntees jne. Bloomberg tsiteeris just Citigroupi endist juhti Vikram Panditit, kes usub, et lähima viie aasta jooksul kaotab panganduses töö umbes 30 protsenti inimestest.

Kui läheme tagasi 2007. aastasse ja vaatame minu kodumaad – olin siis Hollandi pangaliidu tegevjuht –, siis tollal töötas panganduses umbes 135 000 inimest. Kui ma sealt 2014. aastal lahkusin, töötas meie panganduses 95 000 inimest ja see arv väheneb endiselt. Minu arvates ei ole selle põhjuseks mitte ainult digiteerimine, vaid ka kriisieelne pangandus, mis oli suure finantsvõimendusega ja kallis.

Mina usun, et pangatöötajatel peavad olema erinevad oskused. Paljudes majandusharudes on toimunud suured muutused väga erinevates aspektides, aga jälle: maailm oleks hoopis teistsugune, kui sa töötaksid panga harukontoris, kus sa peaksid teenindama laenusoovijat ja täidaksid paberformulari või teed sa seda online-videoühenduse kaudu. Me peame investeerima digitaaloskustesse.

-Mitu suurt panka on investeerinud tugevasti plokiahela (blockchain) tehnoloogia arendusse. Kas see tehnoloogia on pangandus- ja finantssektori tulevik?

Jah. Minu jaoks on see tehnoloogia väga huvitav. See on väga huvitav mitme aspekti poolest. Ma ei ole tehnoloogiainimene, aga idee, kuidas toimub usaldusväärse informatsiooni edastamine sisendpunktist vastuvõtupunkti, on väga huvitav, eriti veel, kui see on kiire ja otsene. Kui seda vaadata rakenduse poole pealt, siis inimesed ütlevad, et homme kaob praegune maksmisesüsteem ära ja tuleb plokiahel ning bitcoinʼi-taolised krüptorahad. Mina seda ei usu, sest plokiahela funktsioneerimiseks on vaja suurt hulka energiat.

Wim Mijs

Sündinud 1964. aastal

Haridus: Leideni ülikool (õigusteadus: Euroopa ja rahvusvaheline õigus)

Töökäik: ABN AMRO, rahvusvaheline arbitraaž Haagis, 2007–2014 Hollandi pangandusassotsiatsiooni tegevjuht; alates 2014. aastast Euroopa pangandusföderatsiooni tegevjuht

Tagasi üles