/nginx/o/2017/09/05/7067241t1hf4f0.jpg)
Lähis-Ida poliitilise ebastabiilsuse ja sõdade tulemusel on puhkenud õide Ida-Euroopa riikide käsirelvatööstused, mis kapitaliseerivad madala intensiivsusega konfliktide pealt.
Ida-Euroopas õitseb relvaäri
14. september 2017, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Araabia kevadega sagenenud relvakonfliktid ja vägivald on viinud väga suure nõudluseni automaatrelvade ja muude käsirelvade järgi, kirjutab Bloomberg. Relvatarned Lähis-Ida ja Ida-Euroopa vahel ulatuvad tagasi Nõukogude aega, kui NSVL toetas mitmeid sealseid endameelseid režiime.
Taolisi ärikanaleid pole tänase päevani unustatud ning sagenenud konfliktid on toonud vanade ärisidemete elustamise. Suurimad Ida-Euroopa relvatarnijad Lähis-Itta on hetkel Tšehhi ja Bulgaaria, kust viimases moodustab relvatööstus ligikaudu 2 protsenti SKPst.
Maailma suurimad relvaeksportijad on aga jätkuvalt USA ja Venemaa, kelle ümber kõik teised kahvatuvad. Venemaa tegi juba üksinda eelmisel aastal 15 miljardi dollari eest relvamüügi tehinguid. Sellel aastal allkirjastas Venemaa õhutõrjesüsteemi müügilepingu Türgiga, mis võib minna maksma kuni 2,5 miljardit dollarit.