Eesti positiivne stsenaarium: alla 4-protsendine majanduskasv
25. aprill 2011, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikantselei poolt valitsusele esitatud strateegias on kirjas Eesti majandusarengu võimalik positiivne stsenaarium. Selle kohaselt jääb aastane SKT reaalkasv käesoleval kümnendil vahemikku 3,5-4 protsenti ning töötus väheneb 2020. aastaks 6,9 protsendini.
Tootlikkus strateegias «Eesti 2020» esitatud positiivse stsenaariumi kohaselt kasvab praeguselt ligi 70 protsendilt 2020. aastaks 80 protsendini ELi keskmisest. Ekspordi kasv on alates aastast 2014 kuni kümnendi lõpuni stabiilselt 9 protsendi lähedal ning Eesti osatähtsus maailmamajanduses kasvab praeguselt 0,099 protsendil 2020. aastaks 0,110 protsendini.
Strateegias on toodud ka hulk eesmärke, mida Eesti loodab aastaks 2020 saavutada. Nende hulgas on näiteks noorte töötuse vähendamine praeguselt ligi 30 protsendilt 10 protsendini, elukestvas õppes osalejate osatähtsuse kahekordistamine 20 protsendini, energia lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel ning taastuvenergia osatähtsuse suurendamine 25 protsendini.
Positiivse stsenaarium realiseerumise ja eesmärkide saavutamise eelduseks on riigikantselei sõnul strateegias ettenähtud reformide elluviimine.
Reformidest rääkides rõhutab strateegia muuhulgas, et maksustamise valdkonnas tuleks toetada igal tasandil suunda tööjõumaksustamiselt tarbimise ja ressursikasutuse maksustamisele. «Töötasu ja kasumi suurem maksustamine pärsib majanduskasvu rohkem kui samas mahus tarbimise ja keskkonnakasutuse maksustamine,» põhjendab riigikantselei. Strateegia näeb näiteks ette sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale lae kehtestamise ja töötuskindlustusmakse määra vähendamise ning alkoholiaktsiisi kosmeetikatoodetele kohaldamise analüüsi.
Ka peab strateegia vajalikuks üle vaadata kehtivad sisserände menetlusprotsessid eesmärgiga soodustada potentsiaalsete tippspetsialistide ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate Eestisse tulekut. Samuti tuleks luua välisüliõpilastele võimalused peale kooli lõpetamist valitud erialadel Eestisse tööle jääda.
Strateegia lisana on toodud reformid, mille elluviimiseks praegu rahalist katet pole ning mille rakendamise võimalusi arutatakse tulevikus. Nende hulka kuulub näiteks töötutoetuse suurendamine ja töötutele toimetulekutoetuse maksmise lõpetamine eesmärgiga vähendada töötutele suunatud toetuste killustatust ning meetme väljatöötamine elektriautode arvu suurendamiseks 10 000 sõidukini.
«Eesti 2020» on osa majanduspoliitikate koskõlastamisest ELis, milles liikmesriigid hiljuti kokku leppisid. Kava kirjeldab peamisi meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks, seab eesmärgid 2015 ja 2020 aastaks kooskõlas ELi riikide poolt kokku lepitud strateegia «Euroopa 2020» eesmärkidega ning toob ära kohustused, mille Eesti võtab märtsis ELi ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames.
Strateegia «Eesti 2020» tuleb Euroopa Komisjonile esitada aprilli lõpus. Valitsus kiidab strateegia kava kohaselt heaks neljapäeval. Euroopa Komisjon annab oma hinnangu reformikavale mais ning juunis annavad teiste liikmesriikide valitsusjuhid Eestile soovitused, mida peame edasisel tegevusel arvestama.
Strateegiat Eesti 2020» saab lugeda valitsuse eelnõude infosüsteemis.