Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tuleva aasta eelarve maht ületab esmakordselt 10 miljardi euro piiri

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rahatähed | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Teisipäeval alustas valitsus kabinetinõupidamisel eelarve läbirääkimisi, mis jätkuvad kolmapäeva hommikul; esmakordselt Eesti ajaloos ületab riigieelarve 10 miljardi euro piiri, mis tähendab vähemalt 3,6-protsendilist kasvu.

Teisipäevasel kabinetinõupidamisel alanud eelarveläbirääkimiste käigus said valitsuse liikmed ülevaate rahandusministeeriumi äsjavalminud majandusprognoosist, personali ja palga küsimustest ning ministeeriumite plaanidest töökohtade väljaviimise kohta Tallinnast. Eelarve arutelu jätkub valitsuse kabinetinõupidamisel kolmapäeva hommikul, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo

«Esimest korda jõuavad riigieelarve tulud ja kulud 2018. aasta riigieelarves üle kümne miljardi euro. Valitsus jätkab vastutustundliku eelarve poliitikaga sõltumata majanduskasvu kiirenemisest,» ütles peaminister Jüri Ratas. «Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele.»

Kevadel aastateks 2018-2021 koostatud riigi eelarvestrateegia, mille maht on enam kui 40 miljardit eurot ja mille järgi on valitsuse neli suurt eesmärki kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, edendada majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.

Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk lubab 2018. ja 2019. aastal eelarve miinusesse lasta mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKPst. Valitsus on plaaninud defitsiiti kasutada strateegilisteks investeeringuteks. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve kava kohaselt struktuursesse tasakaalu. Valitsussektor hõlmab ka kohalikke omavalitsusi, töötukassat ja haigekassat, millel on oma eelarved.

Eelarvestrateegia kohaselt lähiaastatel tööjõumaksud langevad ja kaudsed maksud tõusevad. Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform, mis suurendab madala ja keskmise palgaga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. Järgmisel aastal langeb efektiivne tööjõu maksumäär 0,74 protsendi võrra SKPst.

2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aastatel 2018-2021 investeerib valitsus 2,3 miljardit eurot, sealhulgas investeeringutoetused ja investeeringud Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kaudu. Sealhulgas panustab valitsus strateegiliste investeeringute programmiga aastatel 2018-2020 kokku 315 miljonit eurot Eesti majanduse konkurentsivõimet ja Eesti kaitsevõimet parandavatesse valdkondadesse, sealhulgas infrastruktuuri.

Valitsus plaanib muuta muu hulgas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel, toetada vanemate osalust tööturul. Selleks luuakse vanematele paindlikumad võimalused vanemapuhkusi kasutada ja hüvitisi saada. Samuti jätkab valitsus õpetajate palkade tõstmist, et tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasv.

Tervishoiu rahastamise reformiga saab tervishoid lisarahastust nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot. See aitab tagada ravikindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust ning parandab ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti.

Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse panustab valitsus igal aastal vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele kaetakse Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Samuti investeeritakse kaitseinvesteeringute programmiga 2018–2020 kokku 60 miljonit eurot ja jätkatakse idapiiri ehitust.

Valitsus esitab riigieelarve eelnõu riigikogule septembri lõpus.

Käesoleva aasta eelarve tulude pool on 9,48 miljardit eurot ning kulusid ja investeeringuid on eelarves kokku 9,65 miljardi euro eest.

Tagasi üles