Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Põhk ja sõnnik tõrjuvad peent LNGd

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinki LNG-l töötav laev Megastar. | FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kui osaühing Biometaan alustab tuleval aastal Viljandimaal Siimani farmis biometaani tootmisega, hakkab ettevõte esimest korda Eesti sõnnikust tootma automootorisse ja kodusesse köögipliiti sobivat gaasi.

Veel mõni aasta tagasi tundus möödapääsmatu, et turul domineeriva Gazpromi maagaasi kõrvale saab tulla vaid meritsi sisse veetav veeldatud maagaas (LNG). Uue trendina saame näha hoopis mitmete erinevate gaaside konkurentsi ning saatuslikuks võib see kujuneda hoopis bensiinile ja diislikütusele.

Ehkki Silikaat Gruppi kuuluva Biometaani gaasitoodang kujuneb väikeseks, ainult 1,5 miljonit kuupmeetrit aastas, võib ettevõtmine hakata jahutama Gazpromi maagaasile alternatiiviks oodatud LNG ümber möllavaid kirgi. «Kvaliteedi poolest on tegemist maagaasiga samasuguse gaasiga,» ütles Biometaani juht Ahto Oja.

Toetus biometaani tootjaile

Mängu ilu peitub asjaolus, et siinne biometaani tootmise potentsiaal 380–450 miljonit kuupmeetrit vastab Eestis tarbitava maagaasi kogusele ja majandusministeerium kavandab biometaani tootjatele taastuvenergiaga sarnast toetust.

Takistuseks saab asjaolu, et ehkki maastike säilitamise nimel niidetakse meil igal aastal suuri koguseid biomassi, asub see tooraine mööda riiki väga laiali ning väikeste kohalike tootmisseadmete rajamine kujuneb kalliks.

Võrguettevõte Elering jahutab samuti hoogu, sest nende hinnangul ei maksa arvata, et biometaan kataks lähiaastatel märgatava osa maagaasitarbimisest. «Jutt on mõnest protsendist selle kümnendi lõpuks,» täpsustas ettevõtte kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Riigi kavandatav toetusskeem kehtib biometaani, mitte biogaasi suhtes. Biogaasi, mille kvaliteet ei küüni torugaasi tasemele, valmistavad Eestis 12 ettevõtet ja kuus prügilat ning see kasutatakse ära soojuse tootmiseks.

Nii teadlased kui ka ettevõtjad näevad siiski tulevikku ka LNG-l. «Baaskütusena pole LNG meil näiteks sooja tootmises konkurentsivõimeline, sest puiduga kütmine on palju soodsam,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli lektor Igor Krupenski. «LNG väljavaated Eestis seisnevad katlamajade tipukoormuse katmisel ja transpordikütusena.»

LNGga varustamine Krupenski sõnul üha paraneb, sest Eesti piiride lähedal on Venemaal kaks LNG-tehast: üks Pihkvas ja teine Kingissepas. Pihkva tehas rajatigi eesmärgiga tarnida kütust Tallinki soetatud Megastarile. Lisaks avab Klaipėdos Nafta lähinädalatel oma suure tankeri kõrval maismaaterminali, mille kaudu on võimalik müüa LNGd ka taasgaasistamata kujul.

Suur potentsiaal transpordis

Esimese Eesti ettevõttena LNG müüki alustanud JetGas on hõivanud kõik need kohad, kus Eestis veeldatud maagaasil mingisugust ärilist väljavaadet leidub – suurest gaasitorust eemale jäävad väikelinnad. «Praegu kavandame uusi LNG-mahuteid nii Valgas kui ka Haapsalus,» rääkis JetGasi juhatuse liige Janek  Parkman. «Selleks, et nendes kohtades saaks LNG ka transpordikütusena mängu tulla, peab ära ootama uued piirkonna bussiliinide hanked, kus võidakse eeldatavalt silmas pidada gaasikütuse kasutamist.»

Alexela Oili juht Ain Kuusik prognoosib, et gaasid tulevad riigisiseses transpordis jõuliselt peale ning bensiin ja diislikütus kaovad meie teedelt kiiremini, kui keegi oskab ette kujutada.

Et transpordigaaside turg hoogsalt käima läheks, on vaja kogu riiki hõlmavat tanklate võrgustikku. «Kui LPG (vedelgaas – toim) tanklate arv kasvas Eestis üle 60, suurenes hüppeliselt ka gaasi tarbimine. Praegu tuuakse näiteks Norrast ja Rootsist üpris hoogsalt Eestisse vähekasutud gaasikütusega töötavaid väikesõidukeid,» rääkis Kuusik. «Praeguse nägemuse kohaselt kujuneb LPGst esimene aseaine bensiiniga töötavatele sõiduautodele. Surugaas ja LNG hakkavad pakkuma alternatiivi rasketranspordile nii kauba- kui ka reisijateveol.»

Gaasi suurest tulevikust transpordikütusena annab tunnistust ka Tallinki edu LNG-tehnoloogiat kasutava Megastari toomisel Tallinna-Helsingi liinile. «Megastar on meie ootusi ületanud,» tunnistas Tallink Gruppi kuuluva ettevõtte HT Laevateenindus OÜ juhatuse liige Tarvi-Carlos Tuulik. «Tänu laeva elektrimootorite optimeeritud võimsusele ja veealuse korpuse hoolikalt väljatöötatud kujule on laeva koguenergiakulu samas suurusjärgus Tallinki teise shuttle’i Stari energiakuluga, ehkki Megastar on 30 protsenti suurema mahutavusega.»

___________

LNGst sai Balti riikide tüliõun

Nüüd õnnestus lätlastel Soome ja Balti riikide ühise LNG-terminali vanker kraavi ajada, see seab kahtluse alla Euroopa Liidu plaani siinse piirkonna vabastamiseks Gazpromi domineerimisest.

Eesti, Läti ja Leedu olid augustis jõudmas hea tahte lepinguni, kuidas LNG-temaatikaga edasi minna, kui Läti teatas üllatuslikult, et vajab sisemise otsuse tegemiseks täiendavat infot. Seetõttu seni lepingut pole ja Balti riikide LNG-terminalide projektid jäävad kõrvale euroliidu sügisesest ühisrahastuse voorust. Nimekiri vaadatakse uuesti üle alles 2019. aastal.

LNG-projektist on kujunenud kahe järjestikuse peaministri majandusdiplomaatia läbikukkumiste jada. Mõni aasta tagasi sõlmis Taavi Rõivas oma Soome ametivennaga üpris segastel asjaoludel kokkuleppe, et LNG-terminali rajavad soomlased. Seda hoolimata asjaolust, et uuringud näitasid just Eestit regionaalsele terminalile sobivaima asukohana. Kuna ette oli näha, et Gazpromiga sõltuvussuhtes olnud Soome Gasum terminali rajamiseks tegelikke ettevalmistusi ei tee, kaotasid Eesti investorid vaid kallihinnalist aega.

Järgmise prohmakaga sai hakkama Jüri Ratas, kes neelas alla oma Leedu ametivenna osavalt pakutud sööda ja nõustus Rail Balticu kõnelustel taas avama hoopis teisest ooperist pärit LNG-terminali läbirääkimisi. Nimelt avaldasid leedulased soovi, et nende üksnes riigisisese energiajulgeoleku ettekäändel Klaipėdasse renditud LNG tankerlaev ostetaks nüüd Euroopa toel välja kui juba töötav regionaalne terminal.

Ratas oleks võinud leedulaste soovi külma kõhuga tagasi lükata, sest nende kasutatava terminali rahastamisskeem on vastuolus nii regionaalse terminali rajamise varasemate kokkulepetega kui ka Euroopa konkurentsiseadustega. Kuna Klaipėda tanker peab hoidma ka Leedu kütuse julgeolekuvaru, siis piirab see sõltumatute LNG-tarnijate ligipääsu mahutile. Turuolukorrast hoolimata peab teatud kogus gaasi selles mahutis alati olemas olema.

Samuti on tegemist väga kuluka ettevõtmisega, sest laeva eest makstav kümne aasta rendiraha ligi 640 miljonit eurot on kaks korda suurem laeva enda maksumusest. Nüüd aga soovivad leedulased selle laeva pärast rendilepingu lõppemist 2024. aastal ka välja osta. Võrdluseks võib tuua, et laevaga sarnase mahtuvusega maismaaterminal Paldiskis maksaks ligi 340 miljonit eurot.

Kuna aga Rõivas oli eestlaste eelispositsiooni juba varem maha mänginud, asus Alexela ärilise kompromissi leidmiseks nüüd läbirääkimistesse Klaipėdos Naftaga. Kompromissi sisu osapooled ei avalda, kuid Postimehe allikate kinnitusel võib olla tegemist kas ühisettevõtte või koostöös toimiva tarneahela loomisega, mis võimaldaks ühtaegu nii Klaipėda tankerlaeva väljaostmist kui ka Alexela terminali ehitamist Paldiskisse.

Kuid nüüd on LNG-terminali Eestisse rajamise teema vähemalt kaheks aastaks n-ö laualt maha tõstetud.

Andres Reimer

______

KOMMENTAAR

Ando Leppiman

majandusministeeriumi energeetika asekantsler

Regionaalne LNG-terminal Soome lahe kaldal on oluline element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga lõimida Balti riigid ja Soome Euroopa Liidu ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

GIPL ja Baltic Connector on tänaseks Euroopa Liidu kaasrahastuse juba saanud. Eesti toetab ka regionaalse LNG-terminaliga edasi liikumist. Leedu poolt Klaipėda sadamasse renditud laeval asuv veeldatud maagaasi terminal on võimaldanud kiire lahenduse regiooni gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks, see on avaldunud ka lõpptarbija hinnas.

Pikaajaline kokku lepitud lahendus on Soome lahe rannikule rajatav regionaalne LNG-terminal, mis peab tekkima lähtudes turuloogikast. Tõenäoliselt jäävad Balti riikide LNG-terminalide projektid kõrvale uuendamisel olevast Euroopa Ühishuvi projektide nimekirjast, mis vaadatakse uuesti üle 2019. aastal.

Tagasi üles