Tööpuudus kasvas kriisiaastail Eestis kiiremini kui enamikus euroliidu riikides, samas kõrge tööpuuduse ja madala tööhõive probleem pole võõras ühelegi riigile. Euroliit tahab eelolevail aastail tööhõivet märkimisväärselt suurendada.
Uued töökohad peituvad arstiabis ja hariduses
30. aprill 2011, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik László Andor rääkis hiljuti Euroopa tööturu tulevikule pühendatud konverentsil Brüsselis, et töö otsimise ja leidmise küsimus pole ainult majanduskriisiaegne probleem.
Igal aastal vahetab töökohta ligikaudu 20 protsenti tööinimestest, nad teevad seda vabatahtlikult või on selleks sunnitud näiteks oma vanalt töökohalt koondamise tõttu.
Andor märkis, et tööealiste inimeste hõive on Euroopa Liidus praegu 69 protsendi ringis. See kehtib 20–64-aastaste kohta. Euroliidu eesmärk on aga suurendada tööhõivet 2020. aastaks 75 protsendini.
«See on suur proovikivi,» lausus Andor. Olukorra teeb keeruliseks see, et majanduskriisi tõttu on töötute armee kasvanud Euroopas 7 miljoni inimese võrra, seda võrrelduna 2008. aasta keskpaigaga.
Euroopa vajab õdesid ja koristajaid
Üldise ettekujutuse järgi kaovad tulevikus madalat kvalifikatsiooni nõudvad ametikohad ja asenduvad aina kõrgemat haridustaset ja oskusi eeldavate töökohtadega. Samas viitas värske Nobeli majanduspreemia laureaat Christopher A. Pissarides oma ettekandes, et tööturgu ootab ees ka vastupidine protsess.
Pissarides ütles, et näiteks tööliste ametikohad on majanduses kadumas. Need vähenesid kiiresti majanduskriisi ajal ja paljudes sektorites need enam ei taastugi kunagi. Klassikalised tootmisettevõtted kolivad odavama tööjõuga riikidesse.
Uued töökohad Euroopas tekivad seega mitte tööstuses, vaid hoopis haridus- ja meditsiinisektoris ning laiemalt teenindussfääris, mis aga ei nõua tööinimestelt kõrget kvalifikatsiooni.
Pissarides tõi näiteks Rootsi, mis riiklikult toetab lastehoidu ja vanurite eest hoolitsemist. Seega tulevikus on Euroopas vaja aina enam õpetajaid, meditsiiniõdesid, taastusravitreenereid, lapsehoidjaid jms elukutsete esindajaid.
Ühesõnaga, kui näiteks Ida-Virumaal jääb tööstustööline tööta, pole tal lootust leida tööd mõnes vabrikus või tehases, pigem tasuks tal endalt küsida, kas temast võiks tulla näiteks aednik, koristaja või mõne muu teenindusega tegeleva ala hea asjatundja.
Pissarides märkis ka, et erinevad äriteenustega tegelevad majandusharud on Euroopas kasvamas. Näiteks kindlustus või kinnisvarateenused. Samas traditsiooniline pangandus ei saa sarnaselt tööstusettevõtetega enam kunagi suureks tööandjaks.
Kui mõelda sellele, kuhu oma laps õppima saata, siis õpetaja või arst on kindlasti valikud, kus jätkub tööd ka tulevikus. Seda enam, et Euroopa üldine tööhõivepoliitika püüab igati soodustada riikidevahelist rännet, et oskustega inimesed koliks sinna, kus neil on töökohti. Inseneri elukutse ei pruugi aga tuleviku-Euroopas inimesele töökohta kindlustada.
Pissarides ennustas pensioniea kasvu kõikides Euroopa riikides. Kuna eelarvevahendeid napib, kaasatakse meditsiini- ja haridussektorisse järjest enam erakapitali.
«Erakapitali kaasamiseta hakkab tervishoiusteenuste kvaliteet langema,» kinnitas Pissarides.
Töölepinguseadus ei aita
Tööturuasjatundjate meelest ei aita tööturu liberaliseerimine luua uusi töökohti. Eesti valitsus kordas ju veel hiljaaegu, et uus töölepinguseadus, mis lubab senisest lihtsamini inimesi vallandada või koondada, aitab riigi majanduskriisist üle. Seda põhjusel, et vallandada on lihtne, siis olevat lihtsam ka töökohti luua.
Euroopa poliitikauuringute keskuse direktor Daniel Gros märkis oma ettekandes, et paljuräägitud tööturu turvaline kaitstus puudutab ainult väheste või keskmiste oskustega inimesi.
Kõrgelt kvalifitseeritud töötajal pole sooja ega külma sellest, kui keeruline või lihtne on tööandjal töötajast vabaneda. Grosi sõnul saavad kõrge kvalifikatsiooniga inimesed üldjuhul oma õiguste eest seismisega hakkama ka riikliku vahelesegamiseta.
Gros oli kindel, et tööturu paindlikkuse suurendamine ei aita kriisi ajal töökohti luua. Gros märkis, et olukord on vastupidine, et majanduskriisi ajal aitab liiga liberaalne tööseadus inimestest vabaneda ega loo uusi töökohti.
Sama kinnitas IG Metalli president Jörg Hoffmann: «Tööturu paindlikkus ei aita majandusel kriisist väljuda.»
Euroopa murelaps
Euroopa Liidu riikide keskmine tööpuuduse määr on 9,5 protsenti ehk 23 miljonit inimest. Noorte tööpuudus on aga veelgi kõrgem – 21 protsenti.
«Euroopas on palju noori, kel pole kunagi lootust tööd saada,» lausus Andor.
Eesti kuni 24-aastaste inimeste tööpuudus oli mullu 33 protsenti.
Nii üldise kui ka noorte tööpuuduse kõrgete näitajate poolest on enim tähelepanu saanud Hispaania. Viimane on tihtipeale tööjõuprobleemidega tegelevate ametnike ja teadlaste näidisriik, mille najal rääkida Euroopa probleemidest. Sarnaselt Eestiga on ka Hispaanias lõhkenud kinnisvaramull, jättes tuhanded ehitajad tööta.
«Kui ühes riigis on suur tööpuudus ja samal ajal ka ulatuslik noorte tööpuudus, viitab see valitsuse majanduspoliitika üldisele läbikukkumisele,» ütles Andor.
Andor märkis, et noorte tööpuudus viitab probleemidele ka haridussüsteemis, sest see ei vasta tööturu ootustele.
Hispaanias süvendab probleeme suur sisseränne Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Ka Euroopast suunduvad inimesed tihtipeale just Hispaaniasse paremat elu otsima.
Andori sõnul meelitab sisserändajaid just riigi enda poliitika.
«Ka Balti riikides on kõrge tööpuudus ja samal ajal suur tööpuudus noorte hulgas,» lausus Andor. «Koos arvuka väljarändega on need probleemid tõsiseks proovikiviks sealsetele poliitikutele.»