Ajujahi saak: lillepott, Euroopa pusle ja forellipüük

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Abikäsi sai tuule tiibadesse Ajujahi konkursil. Pildil projektijuht Marko Simberg ja ühingu sekretär Marika Luik.
MTÜ Abikäsi sai tuule tiibadesse Ajujahi konkursil. Pildil projektijuht Marko Simberg ja ühingu sekretär Marika Luik. Foto: Toomas Huik

Kolmel viimasel aastal Ajujahi ettevõtluskonkursil kaasa löönud ning tunnustuse pälvinud äriideede ja ettevõtete käekäik on olnud erinev: mõnest äriplaanist pole asja saanud ning need on oma maise teekonna lõpetanud, mõni edukam valmistub aga läbi lööma rahvusvahelises konkurentsis.

Ajujahi projektide konkursijärgne nõustaja Tarvo Tamm meenutas, et ettevõtluskonkursi esimesel aastal (periood 2007/2008) jõudsid kolme parema hulka internetiteenuste projekt Textmaker, logistikaprojekt Flow ning konkursi üldvõitjana mobiilirakenduste projekt Celltel.

Nagu sarnaste äriplaanide konkursside puhul tavaks, ei realiseerunud esimese aasta võitjate projektid päris sellisel kujul, nagu nad konkursile esitati.

«Näiteks laoriiulite projekt Flow puhul oli kindlasti läbi mõeldud kliendi vajadused ja kasu, kuid prototüübi arendamine osutus liiga kulukaks,» tõi Tamm näite.

2009. aasta «lennust» saab loetleda juba veidi rohkem lubavaid projekte: ReUse Republic (taaskasutusrõivaste ümberdisainimise kontseptsioon); Growfish (kalakasvatuste sensorpõhine jälgimislahendus); kiirusejälgimissüsteemi arendaja eLP; kalastusturismi projekt Estfly.
Sellest lennust on juba tekkinud ettevõtmisi ja selget ärksat ettevõtlusvaimu – mitmete tiimide taga on noored ettevõtjad, kes on projekte teostama hakanud.

Kõige tuumakamaks pidas Tamm aga Ajujahi eelmise aasta saaki. Väga huvitav projekt on mullune võitja Click & Grow. Tegu on n-ö mullavabade taimekasvatuspottidega näiteks toataimede kasvatamiseks.

Samuti tõstis Tamm esile eelmise aasta teise koha võitjat, milleks osutus teaduskeskne projekt. Selle äriidee seisnes nakkushaiguste ja geneetiliste testide arendamises ja müügis veterinaaridele. Nüüdseks on sellest kasvanud välja ka Synobio-nimeline äriühing.

Huvitav on ka Homeview Solutionsi nägemus, mis tegeleb veebipõhiste 3D visualiseerimislahenduste pakkumisega, mille potentsiaalsed kliendid on mööblivaldkonna internetikaubamajad.

Läinud aastal kerkis konkursi käigus esile tugeva sotsiaalse mõõtmega projekt Abikäsi, mis sisenes konkursile ideega luua puudega inimestele mõeldud töövahendusportaal. Lisaks jäi mullu silma õppetöös kasutatavate mängude arendamise projekt «Ciconia õppemängud».

Kuhu on aga eelnevatel aastatel Ajujahi konkursil edukalt või veidi vähem edukalt esinenud projektid nüüd jõudnud?  Selgub, et vähemasti osa eespool nimetatud ettevõtmistest on oma äri käima saanud või on sellele lähedal. Siinkohal väike ülevaade nende käekäigust.

MTÜ Abikäsi
MTÜ Abikäsi sai alguse konkursilt Ajujaht 2010, kus ideele anti sotsiaalse ettevõtte eriauhind.
Äriplaani üks algatajaid Marko Simberg selgitas, et ideeks oli rajada erivajadustega inimestele tööbüroo, mis vahendaks neid avatud tööturule. MTÜ rahastamist planeeriti läbi ettevõtluse, pakkudes telemarketingi teenuseid.

Pärast mõne kuu pikkust tegutsemist otsustati aga kontseptsiooni muuta ning tööbüroost sai hoopis töökeskus: selle asemel et inimesi vahendada avatud tööturule, on MTÜ praegu ise tööandja.

«Suuname inimese avatud tööturule alles siis, kui ta on omandanud enda erialal vajaliku pädevuse.

Majandame end ära telemarketingi, andmesisestuse, IT ning kergemaid käsitöö teenuseid pakkudes. Praegu pakume tööd 22 erivajadusega inimesele ning alustasime laienemisega Tartusse,» märkis Simberg.

Tema sõnul tuleb ka Tartusse kõnekeskus, kus tööd saab 20–30 inimest.
Aasta lõpuks töötab praeguste plaanide kohaselt MTÜs 60–80 erivajadusega inimest.

Samas on MTÜ plaanid ambitsioonikad: olemasolev tööbüroo on toimiv ja edukas, seepärast õnnestus saada riigilt rahalist toetust ja soovituse rajada analoogseid töökeskusi üle Eesti.

«Planeerime, et 4–6 aasta pärast pakume tööd 1000 erivajadusega inimesele ning avatud tööturule oleme vahendanud 3000–5000 inimest,» hindas Simberg.

Click & Grow
Click & Grow arendab innovaatilist taimekasvatussüsteemi toataimedele. Süsteemi teeb eriliseks see, et taimed kasvavad selles ilma igasuguse abita. Click & Grow süsteemis kasvavat taime ei pea kastma, väetama ega tema eest muul viisil hoolt kandma.

Kogu taime kasvatamise – nii kastmise kui ka väetamise – võtavad enda peale potis olevad sensorid, protsessor ning spetsiaalne tarkvara.

Ettevõtte asutaja ja juht Mattias Lepp tunnistab: kuigi alguses arvasid idee eestvedajad, et oma, nn nutika lillepoti arendamisega jõutakse ühele poole kiiremini, on tegelikkuses asjad siiski kauem aega võtnud.

Siiski on praeguseks asjad nii kaugele jõudnud, et Click & Grow on oma toote arendamisega jõudnud lõppfaasi ning edasi asutakse valmistuma toote müügiks. Aprilli lõpus osaleb ettevõte Londoni messil ning seejärel hakatakse valmistuma isekasvatavate taimepottide müügiks välisturgudel.

Lepa sõnul ongi äriplaan algusest peale üles ehitatud sellele, et oma toodet just välisturgudel pakkuma hakata.

Click & Grow on saanud päris palju tellimusi näiteks USAst, Jaapanist ja Brasiiliast. Kuigi ettevõte on arvestanud, et suudab aastas toota ligikaudu 400 000 isekasvatavat taimepotti, pole see Lepa sõnul just kuigi suur number, eriti kui arvestada rahvusvaheliste kauplusekettide mastaape.

Kalaturismi projekt Estfly
Estfly juht Vahur Mäe ütles, et ettevõte sai endale esimesed kliendid nädal pärast Ajujahi finaali.
Esimene hooaeg kujunes ettevõtte jaoks üsna edukaks ning praegu on käimas kolmas hooaeg. Aasta-aastalt on Estfly klientide arv kasvanud.

Samas ei ole ettevõte selle aja jooksul väga suuri muutusi läbi teinud ning Mäe hinnangul jääb ettevõtmine n-ö hobiettevõtluseks põhitegevuse kõrvalt.

«Meie esialgne missioon oli korraldada kvaliteetseid kalastusreise ja olla selles valdkonnas esimesed. Meie visiooniks oli Eesti viia kalapüügi sihtkohtade kaardile ja näidata, mida Eesti väliskalastajatele pakkuda võib,» selgitas Mäe.

Tema kinnitusel on laias laastus esialgne idee ja äriplaan samaks jäänud. Väiksemaid muutusi on siiski toimunud ja eks nagu ikka iga ettevõtte loomisel – reaalsus raputas esialgu ikka parajalt.
«Esialgu ikka arvasime, et kliente on lihtsam leida, kogu protsess on kiirem ja rahvusvahelised reisikorraldajad ning kalamehed võtavad meid avasüli vastu,» tõdes Mäe.

Esialgu prooviti korraldada erinevaid kalastusreise kõikidele soovijatele: forellipüügist väikestel ojadel kuni suurte jõe-, järve- või merepüügini välja.

Mingil hetkel mõisteti, et kõike ei saa korraga teha. Seetõttu keskenduti üsna spetsiifiliselt lendõngega forelli püüdvatele kalameestele, kes samas on üsna suur sihtrühm ja ka kõige suuremad reisijad.

«See lõi korra majja ja alles nüüd oleme veidi teisi reise oma portfelli lisanud. Näiteks poolepäevased kalapüügid peredele, kes soovivad lihtsalt mõnusalt mõnel kenal metsajärvel aega veeta ja loodust nautida,» rääkis Mäe.

OÜ Ciconia Õppemängud
Ciconia Õppemängude juht Merily Piht märkis, et meeskonna algne idee oli õppemänge looma hakata. Ajujahi konkursil esitletigi oma mänge, mis olid käsikirjalised ja mida idee autorid soovisid edaspidi kujundada ja toota.

Nüüdseks on meeskonnal moodustatud OÜ Ciconia Õppemängud, mis on tootnud viis erinevat õppemängu ning jõudnud müügile Rahva Raamatus, Selverites ja Prisma kauplustes.

«Praegu tegeleme uute mängude kujundamise ja tootmise ettevalmistamisega ning olemasolevate mängude müügiga,» lisas Piht.

Firma portfellis on matemaatika pusle algklasside lastele ning Eesti maakondade ja Euroopa riikide tundmise mängud. 

OÜ HomeViewSolutions  (HVS)
HVS arendab teenust, millega on võimalik kiiremini ja mugavamalt veebist mööblit koju või kontorisse osta. HVS on töötanud välja lahenduse mööbli erinevate tekstuuride kuvamiseks veebipoes, tootja koduleheküljel ja ka tavalises kaupluses iPadil.

HVSi üks juhte Margot Müürsepp selgitas, et äriidee on aasta jooksul tunduvalt muutunud ning edasi arenenud.
«Peab tõdema, et kuna projektiga tegeleme põhitööde kõrvalt, ei ole areng toimunud nii kiiresti kui soovitud,» märkis ta.

HVSi äriidee on muutunud aga just tänu sellele, et projekti vedajad on vahepeal turgu ja sektorit, kus tegutsetakse, paremini tundma õppinud.

«Ajujahi ajal arendasime välja toote prototüübi. Pärast konkurssi võtsime aga aega, et endale selgeks teha, kes on meie potentsiaalsed kliendid ja kes võiksid olla meie partnerid,» selgitas Müürsepp.

Viimase aasta jooksul on HVS loonud endale logo ja sellega kaasaskäiva imago. Välja on töötatud ka tehnilised protsessid 3D mudelite töötlemiseks ja HomeView tarkvara rakendamiseks. 3D mudelite valmistajaga on samas asutud strateegilisse partnerlusse. Selle aasta aprillis alustas HomeView müügitegevust ning on valmis koostööks esimeste klientidega.

Synobio
Synobio juhi Mart Ustavi sõnul on ettevõte tegelenud veterinaardiagnostika arendusega üsna aktiivselt, otsinud erinevaid rahastamisvõimalusi ning määranud kindlaks molekulaardiagnostika abil potentsiaalselt diagnoositavaid patogeene.

«Töötame läbi erinevaid loomade nakkushaigusi põhjustavate genoomide järjestusel põhinevaid protokolle. Oma tegevuse käivitamiseks peame hetkeseisu arvestades kõige optimaalsemaks koostööd mõne biotehnoloogia ettevõttega ning sellel suunal käivad aktiivsed läbirääkimised,» selgitas Ustav.

Ustav lisas, et esimesed testid õnnestub avalikkuse ette tuua 2011. sügisel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles