Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tootjad: need on ebaselge suhkrumaksu negatiivsed stsenaariumid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suhkrut sisaldavad karastusjoogid pannakse Eestis maksu alla. | FOTO: Laura Oks

Enne riigikogu avaistungit koguneb täna rahanduskomisjon, kes muuhulgas arutab ka suhkrumaksu teemat. Tegemist oli ainukese maksumuudatusega, millele president suve hakul veto pani.

Suve jooksul on aga karastustootjad koostanud analüüsi, mis joonistab välja negatiivsed stsenaariumid, mis järgneks siis, kui maks 1. jaanuarist 2018 kehtestataks ja Eesti riik osadele toodetele Euroopa Komisjonilt riigiabi luba siiski ei saa.

«Peamiselt on kaks küsimust. Mõlemad seonduvad Euroopa Liidu õigusega,» kirjeldas Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu tellimusel analüüsi koostanud Soraineni advokaadibüroo advokaat Triin Toom.

«Euroopa Liidu õigusest tulenevalt tuleb võrdselt kohelda nii omamaiseid kui välismaiseid tootjaid,» ütles advokaat. Tema sõnul on selle kohta tänaseks esitatud Euroopa Komisjonile kaks kaebust. «Esiteks tootjad leiavad, et maks on diskrimineeriv ja teiseks, et see võib kujutada endast ebaseaduslikku riigiabi,» ütles karastusjookide tootjaid esindav advokaat.

Diskrimineerimise aspektile juhtis suve hakul suhkrumaksu eelnõud heaks kiitmata jättes ka president Kersti Kaljulaid. «Üks küsimustest ongi see, et laevaliinidel müüdavatele jookidele see maks kehtima ei hakkaks,» lausus Toom. Ta tuletas meelde, et see punkt kirjutati seaduseelnõusse sisse Tallinki palve.

Kaks võimalikku tagajärge

«Mis see aga kaasa toob? Kui komisjon peaks rahuldama need kaebused - või ühe neist kahest -, siis esiteks on võimalik, et Eestile võidakse kehtestada kohustus tagasi nõuda kogu see riigiabi,» ütles Toom. See tähendab, et tagasiulatuvalt peaks siis maksu maksma ka need tootjad, kes esialgse plaani järgi oleksid olnud sellest vabastatud.

«Näiteks kui tehakse erand suurele hulgale piimatootjatele, siis needsamad piimatootjad peavad maksu tagasi maksma. Ja lisanduvad ka intressid selle aja eest, millal nad seda maksu ei maksnud,» lausus advokaat.

Tootjate teine negatiivne stsenaarium puudutab seda, kui suhkrumaks tõesti 1. jaanuarist 2018 kehtestatakse. «Siin üks suur probleem on see, et tegelikult ei ole Euroopa Komisjonilt veel mitte mingisugust vastust nende küsimuste kohta - ehk et millistele toodetele tohib erand kehtestada ja millistele mitte,» märkis Toom.

Kui aga maks praeguse seaduseelnõu järgi kehtima hakkaks, siis praegu peaks 1. jaanuarist kõik tootjad seda maksu tasuma. «Nad ei tea, kui kaua nad peavad seda tasuma, nad ei tea, millistele toodetele see maks täpselt kehtima peaks, nad ei tea, kui palju nad peavad seda võib-olla juurde tasuma, kui Euroopa Komisjon lõpuks oma otsuse teeb,» kirjeldas Toom.

Advokaadi sõnul on põhiline kahju see, kui Eesti valitsus ei oota ära Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta, siis on paljudel tootjatel väga suur ebaselgus, kui palju maksu nad peavad maksma. «Ja võib tekkida olukord, kus nad peavad seda hiljem juurde maksma,» toonitas Toom.

Ka võib juhtida, et hiljem on hoopis võimalik tootjatel Eesti riigi vastu kahjunõuet esitada, kui peaks selguma, et maks on Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

«Üks hiljutisemaid näiteid on Tallinna müügimaks, mis vaidlustati Euroopa Kohtus ja Euroopa Kohus leidis, et see maks oli Euroopa Liidu õigusega vastuolus ja selle maksu sai Tallinnalt tagasi nõuda,» kirjeldas Toom. See oli küll vaid omavalitsuse, mitte riigi tasandil - nagu suhkrumaks oleks.

Seni kahjude analüüs puudu

Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liikme Nele Normaki sõnul võtsid nad negatiivsete stsenaariumite analüüsi ette seetõttu, et kuni tänaseni ei ole riik teavitanud Eesti tootjaid (nii piima- kui mahlatootjaid) , mis võiksid olla riigiabi taotluse kas rahuldamise või mitterahuldamise tagajärjed. «Ei rahandusministeerium ega riigikogu ei räägi sellest,» märkis ta.

Normak on seisukohal, et Eesti riik võiks Tallinna müügimaksu intsidendist õppida. «Meie ikkagi läheme nii kaugele kui saame oma õiguste kaitsmiseks. Meil on praegu kaks taotlust Euroopa Komisjonis arutlusel, ootame, mis on nende seisukoht, kas neid hakatakse ametlikult menetlema,» rääkis tootjate esindaja.

Hetkel on Euroopa Komisjon kinnitanud liidule, et on nende taotlused kätte saanud. «12. juulil on nad meie taotlused esitanud edasi Eesti riigile oma täiendavate küsimustega,» kirjeldas Normak, lisades, et üle-eelmise nädala lõpu seisuga selles osas mingeid arenguid ei olnud.

«Nüüd loodamegi, millal riik vastab Euroopa Komisjoni voliniku büroo poolt esitatud küsimustele, aga ma isegi ei oska öelda, kui pikalt võib sellega minna. Ilmselgelt on vastused viibinud seoses puhkustega, aga nüüd on puhkused läbi ja võib-olla peaks siin midagi aktiveerub varsti,» rääkis karastusjookide tootjate liidu esindaja.

Normaki sõnul ei taha ükski liidu liige minna riigiga kohtusse, aga kindlasti nad seisavad oma seisukohtade eest ja õiguse eest teha äri selgelt ja läbipaistvalt.

Rahandusministeeriumist öeldi reedel Postimehele, et hetkel ei ole neil mingeid arenguid selles osas teatada. «Oleme endiselt ootamas tagasisidet Komisjonit ja millal see võiks saabuda, on keeruline prognoosida,» sõnas Siiri Suutre ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Tõenäoliselt hakkab alles 1. juulist kehtima

Laupäeval rääkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ERRile, et komisjonil on plaanis eelnõud täpsustada selle osas, millele viitas president, kuid muud liiki muudatusi või leevendusi kavas pole.

«Kui te tuletate meelde sotsiaalminister [Jevgeni Ossinovski] põhjendust, siis esikohal on ikkagi tervislik pool. Ma olen ise ka selline inimene, kes igapäevases elus püüab suhkru tarbimist vähendada,» põhjendas rahanduskomisjoni esimees.

Küll aga sõnas Stalnuhhin, et esialgu 1. jaanuarist kehtima hakkama pidanud maksu puhul tuleb nüüd arutlusele pigem 1. juulist 2018 kehtestamine. «See on otsustamise küsimus ja komisjon hakkab sellega tegelema,» märkis Stalnuhhin.

Täna hommikul saatsid neli liitu ühispöördumise rahanduskomisjonile, kus juhtisid tähelepanu tervele reale probleemidele, mis nende hinnangul suhkrumaksu seaduseelnõus tänasel hetkel on.

Pöördumise koostasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Karastusjookide Tootjate Liit ning Eesti Kaupmeeste Liit.

Tagasi üles