Juulis kasvas import enam kui eksport

Saksamaalt imporditi enim mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid. Pilt on illustratiivne. Foto: Robin Roots

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6 protsenti ja import 9 protsenti, teatab statistikaamet. Impordi kasvu toetas metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite sisseveo suurenemine.

2017. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 197 miljonit eurot (2016. aasta juulis 153 miljonit eurot).

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul toetab Eesti väliskaubanduse mahtude kasvu üldine hea majandusseis ning meie partnerriikide nõudluse kasv. Siiski lisas minister, et heade tulemuste juures ei tasu loorberitele puhkama jääda vaid tuleb jätkata valitsuse poolt ekspordile suunatud meetmete elluviimist.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (14 protsenti) ja Läti (10 protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja transpordivahendeid (sh laevad), Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Eksport kasvas enim Saksamaale (19 miljonit eurot), Venemaale ja Türki (mõlemasse 13 miljonit eurot). Saksamaale suurenes elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed), Venemaale mehaaniliste masinate ning Türki metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Hollandisse (12 miljonit eurot), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid (sh põlevkivikütteõli).

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (16 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (13 miljonit eurot) ning transpordivahendite (12 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juulis 71 protsenti kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh tihendussegud, muud mastiksid), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal) ning mehaaniliste masinate (sh konveierid) väljaveo suurenemine.

2017. aasta juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Leedust (9 protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem kasvas import Poolast (17 miljonit eurot), Soomest (12 miljonit eurot) ja Lätist (11 miljonit eurot). Poolast suurenes transpordivahendite, Soomest ning Lätist metalli ja metalltoodete sissevedu. Enim kahanes import Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kasvas metalli ja metalltoodete, transpordivahendite ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta juulis võrreldes möödunud aasta sama kuuga kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 3 protsenti ja impordi mahuindeks 10 protsenti.