Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestlased tahavad olla direktorid

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tööjõupuudus | FOTO: graafika: Alari Paluots

Ettevõtjad põhjendavad viimase üheksa aasta suurimat tööjõupuudust sellega, et Eesti ühiskond on jõudnud arengufaasi, kus eestlane lihttööd enam teha ei taha, teisalt seab nende asemel välismaalaste tööle võtmisele piiranguid seadus.

Reedel avaldatud andmete järgi on kõige suurem tööjõupuudus majutuses ja toitlustuses, kus vabade ametikohtade määr oli teises kvartalis 4,3 protsenti. Järgnesid haldus- ja abitegevused, kus on täitmata kolm protsenti töökohtadest.

Kohvikuketi Mamo omaniku Margit Härma sõnul valitseb toitlustustööstuses ülepakkumine, sest kõik tahavad olla toitlustusketi juhid ja mitte keegi ei taha neis eriti töötada. «Eestlastes tahetakse ikka väga ettevõtlikkust arendada. Mina ütlen, et eestlased on väga ettevõtlikud. Lausa nii ettevõtlikud, et võtavad ette ka asju, millele pole ilmtingimata väga head turu-uuringut tehtud,» nentis Härma.

Ta meenutas ühe Soome toitlustusala tippjuhi sõnu, kes rääkis, et iga mees arvab, et ta oskab ehitada maja, juhtida armeed ja pidada restorani. «See ilmestab minu meelest väga hästi ka praegust olukorda. Vaadake, kui paljud toitlustuskohad on tühjad,» ütles Härma.

Mamo omaniku sõnul ilmestab praegune olukord iga areneva ühiskonna faasi, kus kõik inimesed tahavad olla direktorid ja keegi ei taha olla koristaja või nõudepesija. «Selleks tuuakse siis kohale immigrandid. Kuidas meil selle asjaga on? Mitte väga hästi, eks ju?» märkis toitlustusettevõtja.

Ametid, mida Eestis ei õpetata

Tallinnas tegutseva Oru hotelli tegevdirektori Katrin Kalde arvates on suur probleem hotellitöötaja ametit õpetavate koolide puudus.

«Meil puudub vastav kool, mis sellist erialast haridust üldse annaks. Kust võtavad hotellid administraatoreid? Võib öelda nii, et tänavalt. Ei ole olemas sellist kooli, mis õpetaks vastavat ametit. Euroopas sellest puudust ei tunta,» rääkis Kaldre.

Nii kasutavadki Eestis tegutsevad hotellid palju kõrgkoolide õpilasi, seda eriti ööadministraatori ametipostil. «Meil teevad öövahetusi näiteks Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli õpilased,» kirjeldas hotellijuht. Viidates oma varasemale töökohale Viru hotellis, märkis Kaldre, et sellist väljaõpet, mida tehti siis, enam ei leia.

«Kui ikka tuli mingisugune bankett või üritus, siis tehti nii, et võeti kõik kelnerid kokku ja käidi sõna otseses mõttes samm-sammult iga liigutus läbi, kuidas ja mismoodi midagi teha,» meenutas ta. «Selliseid asju tänapäeval enam ei tehta. Pole ka inimesi, kes oskaksid seda õpetada.»

Sarnaselt Härmaga leidis ka Kaldre, et eestlane ei taha enam lihttööd teha. «Eesti inimene ei taha tegelikult eriti sellist tööd teha, domineerivalt on meie hotellis vene inimesed. Meil ei ole midagi selle vastu, see on väga tore. Eestlane on aga laisk. Tema läheb ikka rohkem sinna Austraaliasse, kus saab rohkem raha ja peab vähem tööd tegema,» nentis hotellijuht.

Suurim vabade töökohtade arv oli statistikaameti andmeil Harjumaal, kus see moodustas 67 protsenti vabadest ametikohtadest. Seda, et praegu on Tallinnas tööjõupuudus probleem number üks, tunnistas ka Tallinki hotelliketi juhtkonna liige Krista Tuulik.

«Hotellindus on tööjõumahukas ala, siin on vähe neid kohti, mida robotite või arvutitega asendada. Puudu on väga erinevatest inimestest, nii nendest, kellelt oodatakse spetsiifilist väljaõpet, kui ka lihtsama töö tegijatest, näiteks toateenijatest,» rääkis Tuulik.

Tema sõnul võluvõtit tööjõuprobleemi lahendamiseks ei ole, aga kindlasti oleks abiks suurem riigipoolne paindlikkus. «Õnneks on tehtud lihtsamaks osaajaga töötajate ja alaealiste palkamine, aga suures plaanis on tööseadus ajale jalgu jäänud ega soosi tänapäevaseid töötamise vorme,» tõdes Tallinki hotelliketi juhtkonna liige.

Tema sõnul on tööjõupuuduse vähendamisel takistuseks ka Eesti ülirange keelepoliitika. «Näiteks tahaksime tööle võtta siinsetes ülikoolides õppivaid hea võõrkeeleoskusega välistudengeid, aga ei tohi, sest nende eesti keele oskus on puudulik, tõi Tuulik näiteks.

Tema sõnul on selliseid kohti veel, kus aetakse näpuga seaduses järge. «Selle asemel võiks riik tööandjad kokku kutsuda ja küsida nõu, kuidas seadusi muuta, et tööjõukriisi leevendada,» arvas Tuulik.

Kinnisvaramüüjad vajavad maaklereid

Kui majutus ja toitlustus vaevlevad tööjõupuuduse käes, siis reedel avaldatud statistika kohaselt on kõige vähem põhjust kurta nii kinnisvara- kui ka energeetikasektoril, kus oli madalaim vabade töökohtade osakaal, vastavalt 0,7 ja 0,8 protsenti.

Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani arvates tuleb kinnisvara valdkonna vähene tööjõupuudus kinnisvaraturu suurest aktiivsusest. «Kinnisvara turg on praegu väga aktiivne. Aktiivsed turusegmendid meelitavad alati inimesi rohkem enda poole,» rääkis Sooman.

Ta lisas, et kui turg on aktiivne ja ettevõtja oskab õiget äri teha, siis saab ka inimestele väärt palka maksta. «Ja väärt palga järele on ju nõudlus pidevalt olemas. Muud põhjust ma seal eriti ei näegi,» leidis Sooman.

Küll aga toonitas ta, et kinnisvara tööjõudu puudutav statistika on kahe otsaga asi. «See on tegelikult natukene poolik tõde. Me räägime hetkel fikseeritud tööülesannetega ametikohtadest,» lausus Sooman. Nii ei ole tõesti probleemi turundusinimeste või raamatupidajate värbamisega.

«Kui me vaatame aga, kui palju on kvalifitseeritud maaklereid ja kvalifitseeritud hindajaid, siis näeme, et neid on turul väga piiratud arv. Nende järele on nõudlus päris pakiline. Ma ei tea ühtegi kinnisvarabürood, kes ei tahaks endale uusi maaklereid tööle võtta. Järeltulevast põlvest ei tule nii palju maaklerihuvilisi peale, kui vaja oleks,» sõnas Sooman.

Kui möödunud aastaga võrreldes kasvas vabade töökohtade arv pea veerandi, siis võrreldes selle aasta esimese kvartaliga suurenes vabade töökohtade arv seitse protsenti. Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis 11 200 vaba töökohta. Ehk kolme kuuga on nende arv suurenenud 800 võrra.

Enam kui kolmveerand (78 protsenti) teise kvartali vabadest töökohtadest on eraettevõtluses. Kui enamik vabadest töökohtadest asus jätkuvalt Harjumaal (67 protsenti), siis talle järgnesid Tartumaa (üheksa protsenti) ja Ida-Virumaa (kuus protsenti). Väikseim on tööjõupuudus aga Jõgeva-, Hiiu- ja Raplamaal.

Tagasi üles