Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Põhjamaalastel hakkab kõrgetest maksudest mõõt täis saama

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rootsi rahandusministri Magdalena Anderssoni sõnul võrdsemad sissetulekud ei ole õigluse küsimus, vaid eeldus majanduskasvuks. | FOTO: Joshua Roberts/ Reuters / Scanpix

Taanis on valitsus teinud ettepaneku tööjõumakse vähendada, Rootsis jättis vähemusvalitsus ära kavandatud maksutõusu.

«Tööl käimine peab ennast ära tasuma,» rääkis Taani rahandusminister Kristian Jensen maksukärbetest. «Selle ettepanekuga lahendame mitu suurt väljakutset,» lausus ta. «Me teeme töötamise inimestele kasulikumaks, motiveerime inimesi pensioniks rohkem säästma ning töötama ka pärast pensionile jäämist.»

Kavas on langetada madalapalgaliste maksumäära, et tööl käimine oleks tasuvam kui töötuskindlustus. Lisaks on kavas teha maksuvabastusi sissemaksetelt tulevasse pensionisse.

Taani maksukoormus oli 2015. aastal OECD andmetel 47 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Muudatustega langeks see 44 protsendini.

Peaminister Lars Løkke Rasmussen tahab aastast maksutulu vähendada kokku 23 miljardi Taani krooni või jkolme miljardi euro võrra 2025. aastaks. Lisaks on kavas üle vaadata ettevõtete maksukoormus, et parandada Taani konkurentsivõimet, vahendab Bloomberg.

Taanis on peaaegu täistööhõive ja probleem on tööjõupuudus, vähemusvalitsuse jaoks on aga oluline immigratsiooni suhtes tõrksa Taani Rahvaerakonna toetus. Seepärast ei ole võimalik sisserännet suurendada ning on otsustatud hoopis makse kärpida. Jenseni sõnul loodetakse selle võrra suuremat käibemaksu laekumist.

Maksuraha eest saavad taanlased tasuta hariduse, tervishoiu, lasteaiad ja vanurite hoolduse. «Avaliku sektori kulutustel on endiselt kasvuruumi, samuti on meil võimalik seada prioriteete, milleks selle valitsuse puhul on taanlaste heaolu,» rääkis Jensen. «Tegemist ei ole nullsummamänguga, kus peab valima maksude ja heaolu vahe.»

Kavas on kärpida ka Taani üüratut autode registreerimistasu. Uute sõiduautode puhul tuleb praegu alla 34 000 Taani krooni või 4600 euro maksvate autode puhul maksta 105 protsenti auto väärtusest. Üle 34 000 krooni maksvate autode puhul makstakse 34 000 krooni ulatuses 105 protsenti ja ülejäänud osa eest 180 protsenti. Tasu on kavas langetada 100 protsendini.

Detailsema maksukavaga tuleb valitsus välja selle nädala jooksul. Jensen on aga kinnitanud, et maksukärped tähendavad ka suuremat laenukoormust järgmisel aastal.

Danske ökonomist Las Olsen arvas, et maksumuudatustel võib olla küll positiivne mõju, kuid tema sõnul on küsimus selles, kui kiiresti see mõju avaldub, ning taanlaste suurem tööjõus osalemise määr ei ole piisav majanduskasvuks. «Tööjõudu tuleb ikka ka mujalt otsida,» märkis ta.

«Sarnane eesmärk on ka Eestis aktuaalne, sest tööpuuduse asemel vaevab paljusid ettevõtteid hoopis tööjõupuudus. Mida rohkem jääb töötavale inimesele palgast raha kätte, seda suurem on üldjuhul tema tahe tööd teha. Sellest loodetakse, et inimesed loobuvad kergemini sotsiaaltoetustest ja otsivad tööd,» arvas Taani reformidest Eesti rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Rootsis oleks vähemusvalitsus küll tahtnud makse tõsta, aga parlament oli sellele vastu. «Oleme veendunud, et plaanid oleksid aidanud ebavõrdsust vähendada,» rääkis Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson.

«Vaadates aga praegust tsirkust parlamendis, oleme otsustanud ettepanekud tagasi võtta,» vahendas tema sõnu Reuters. Kavas oli laiendada inimeste ringi, kes peavad maksma riiklikku tulumaksu, ning tõsta makse väikeettevõtetele.

«OECD andmetel oleks majanduskasv Rootsis 1990. ja 2010. aasta vahel olnud seitsme protsendipunkti võrra suurem, kui sissetulekute vahed ei oleks nii dramaatiliselt kasvanud. Sissetulekute võrdsus ei ole küsimus sellest, mis on õiglane, see on oluline ka kasvu jaoks,» on Andersson veendunud.

Jegorovi sõnul on OECD viimasel ajal üha enam pööramas tähelepanu nn kaasava kasvu mõttelaadi edendamisele.

«Esikohale ei seata enam niivõrd majanduskasvu kui sellist, vaid majanduskasvu, mis jaotub ühiskonnas võrdsemalt, et ka madalama sissetulekuga inimesed saaksid vaesuse taastootmise tsüklist välja. Vastavalt OECD uuringutele, kui kiire majanduskasvu allikad on ammendatud, saab edasise majanduskasvu takistuseks kasvav ebavõrdsus ühiskonnas.»

Ka maksupoliitikas on tema sõnul võimalik võtta teatud samme, sest üks maksude ülesannetest on sissetulekute ümberjaotamine. «Just sellest Rootsi minister räägibki,» täpsustas Jegorov.

Viimased kaks aastat on Rootsi eelarve olnud ülejäägis. Sel aastal on riigi maksutulu rahandusministeeriumi teatel 40 miljardi Rootsi krooni või 4,2 miljardi euro võrra suurem kui mullu. Eelmisel aastal oli eelarve ülejääk 10 miljardit krooni või miljard eurot.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Rootsi majandus tugevat kasvu näidanud peaaegu neli aastat ning on madalate intressimäärade tõttu ülekuumenemise ohus. Samas on maksude langetamine ettevõtete jaoks päevakorral kõikjal Euroopas ning maksukoormust nihutatakse tarbimise maksustamise suunas.

«Tugev majanduskasv (mis on küll aeglustumas) annab riigieelarvesse rohkem maksutulu ning uute põgenike oluline langus vähendab ka valitsemissektori kulutusi – seda raha saab nüüd rohkem kasutada erinevateks struktuurireformideks, näiteks tervishoius ning sise- ja välisjulgeolekus,» arvas ta.

«Rootsi majanduspoliitikat võivad aga lähiajal ees oodata muudatused, kuna järgmise aasta sügisel on Riksdagi üldvalimised ning aeglustuva majanduskasvu korral võib valitsus hakata teostama oluliselt ekspansiivsemat fiskaalpoliitikat.»

Rootsis on võimul vähemusvalitsus, kuna ilma immigratsioonivastaste Rootsi Demokraatideta ei õnnestu ei vasakpoolsetel ega parempoolsetel enamusvalitsust moodustada. Sisserände vastastega ei taha aga keegi ühist valitsust luua, kirjutab Reuters.

Tagasi üles