Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tugev euro põhjustab Draghile peavalu

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mario Draghi (keskel) ja Ardo Hansson (vasakul) Tallinnas juuni aluguses toimunud EKP nõukogu järgsel pressikonverentsil. | FOTO: RAIGO PAJULA/AFP/Scanpix

Euro on sel aastal tugevnenud USA dollari suhtes juba 13 protsenti, mis tähendab, et ühisraha kurss teeb oma ajaloo suurimat aastast tõusu. Kursitõus tekitab uue väljakutse Euroopa Keskpanga (EKP) juhile Mario Draghile, aga ka Eesti Panga juhile Ardo Hanssonile ning teistele EKP nõukogu liikmetele: nad peavad välja mõtlema, kuidas saavutada jätkusuutlikku inflatsiooni, sest tugevnev euro ei võimalda ekspordihindu tõsta. See hoiab tagasi ka tarbijahindade tõusu.

Möödunud nädalal kerkis euro esimest korda pärast kaks ja pool aastat kestnud vaheaega üle 1,20 dollari taseme. Ühisvaluuta on tugevnenud eeldusel, et keskpank hakkab peagi võlakirjaostude mahtu vähendama, ehkki inflatsioon ei ole nii kiire, nagu keskpank sooviks. Praegu ostab keskpank võlakirju 60 miljardi euro eest kuus.

«Turg on esitanud EKP-le väljakutse,» ütles The Wall Street Journalile USA suurpanga Rabobank valuutakursside peastrateeg Richard McGuire. «Eurole on väiksem vastupanu tugevnemine, juhul kui turg ei ütle täiesti teisiti,» lausus ta.

Euroopa Keskpank koguneb rahapoliitikat kujundavale nõupidamisele täna ning homme antakse teada otsustest.

Juba juulis avaldas osa liikmeid nõukogu koosolekul muret, et euro on majanduse fundamentaalseid näitajaid arvestades tugevnenud liiga palju.

Reuters kirjutas neljapäeval kolmele allikale tuginedes, et keskpanga liikmeid paneb euro kursi tõus muretsema, mistõttu võidakse rahatrükiprogrammist väljuda aeglasemalt, kui seni arvatud.

«Valuuta kursist on saanud suurem teema,» sõnas üks allikas Reutersile. Samas ütles Austria keskpanga juht Ewald Nowotny reedel, et seda pole mõtet üle interpreteerida ega üle dramatiseerida.

Ka Ardo Hansson väitis, et euro kurss peegeldab suures plaanis eurotsooni majanduse perspektiivide paranemist.

«Me liigume koridoris, kus minu arvates ei ole toimunud suuri muutusi,» ütles Hansson kaks nädalat tagasi uudisteagentuurile Bloomberg. «See, et turg reageerib ja ütleb, et oleme Euroopa suhtes palju positiivsemad kui mõni aasta tagasi, mis põhjustabki kursi tugevnemise, pole üllatus,» lausus ta.

Mario Draghi pole oma viimaste nädalate kõnedes euro kursi teemat puudutanud. Euroopa võlakriisist, nõrgast majandusest, nafta hinna langusest ning ebakindlusest tuleviku suhtes põhjustatuna ei piisanud EKP-l baasintresside alandamisest peaaegu nullini ning hoiustamismäära alandamisest miinusesse, vaid oli sunnitud alates 2015. aasta märtsist alustama massiivset võlakirjade kokkuostu ehk nn rahatrükki.

Praeguste plaanide järgi kestab programm kuni selle aasta lõpuni, aga mis saab edasi, pole praegu teada.

Loogiline oleks, et järgmisel aastal alustatakse varaostude mahu vähendamist ning lõpetamist ning seejärel hakatakse taas baasintresse tõstma.

Turud on üha enam veendunud, et EKP on valmis varaostuprogrammi ehk rahatrükki küll lõpetama, aga see ei tähenda, et keskpanga rahapoliitika lähiajal täielikult normaliseerub.

Võimalus, et EKP hakkab järgmisel aastal baasintressi tõstma, on langenud alla 50 protsendi. Bloombergi andmetel on intresside tulevikutehingute järgi võimalus, et EKP tõstab baasintressi enne järgmise aasta detsembrit langenud 42 protsendile. See arv on kukkunud järsult, sest veel vaid kuus kuud tagasi hindas turg selle võimaluseks 90 protsenti.

Märgid, et eurotsooni majanduse taastumine on üha selgem, on pannud keskpanga olukorda, kus võlakirjaostude mahu vähendamine on vältimatu.

Hollandi suurpanga analüütik Carsten Brzeski on nimetanud lisateguriks asjaolu, et ka sobivad võlakirjad hakkavad muutuma defitsiidiks.

EKP tohib koos eurotsooni rahvuslike keskpankadega osta iga riigi võlakirjade kogumahust maksimaalselt 33 protsenti. Rabobank on välja arvutanud, et kui Saksamaa keskpank (Bundesbank) jätkab võlakirjade ostmist samas mahus, saabub piir järgmise aasta aprillis.

Analüüsifirma G+ Economics prominentne ökonomist Lena Komileva usub, et EKP suunab fookuse varaostuprogrammilt intressimääradele.

Ka Prantsusmaa suurpanga BNP Paribas Euroopa majanduse peaökonomist Luigi Speranza arvab, et Draghi rõhub homme pärast nõukogu koosolekut pressikonverentsil madalatele intressimääradele.

«Usume, et EKP valmistab sel nädalal ette pinnast oktoobris välja kuulutatavale teadaandele, et varaostude mahtu hakatakse vähendama,» kirjutas analüütik klientidele. «Tableti magustamiseks rõhutab Draghi arvatavasti, et intressid jäävad sobivaks veel pikaks ajaks,» lisas ta.

Tagasi üles