Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Danske vahendas miljoneid aserite altkäemakse

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Silver Alt

Danske panga Eesti filiaal võimaldas oma kontode abil vahendada Euroopasse miljoneid eurosid aserite altkäemaksuks mõeldud raha, selgub rahvusvahelisest ajakirjanduslikust uurimisest.

Postimees, 21.04.2017 | FOTO: Repro
Postimees, 19.04.2017 | FOTO: Repro

Postimees kirjutas tänavu kevadel, kuidas Eesti pankadesse maandus aastatel 2012–2014 Aserbaidžaani firmadelt ligi 2,5 miljardi dollari ulatuses rahaülekandeid. Taani päevalehe Berlingske Tidende, Äripäeva ja mitme rahvusvahelise meediaväljaande uurimisest paljastus eile, et summa oli koguni suurem: 2,9 miljardit dollarit.

Ettevõtted, mille kontodelt Eestist ülekanded tehti, on tuttavad juba Postimehe toonasest loost: Metastar Invest LLP, LCM Alliance LLP, Polux Management ja Hilux Services LP. Kõik neli firmat on registreeritud Ühendkuningriigis ning info nende omanikest jookseb liiva maksuparadiisides Marshalli saartel, Belize’il ja Briti Neitsisaartel. Firmade esindajad, kes Danske Eestiga kontode avamised vormistasid, olid aserid elukohaga Bakuus, ent nemad polnud firmade tegelikud kasusaajad.

Asjaosalised salgavad

Äripäeva ja teiste väljaannete värskest uurimisest selgub, et kolossaalne summa kanti kahe ja poole aasta vältel nelja Danske Eesti filiaalis loodud pangakonto kaudu vähemalt kahe Euroopa poliitiku taskusse, režiimisõbralikke lugusid kirjutanud ajakirjanikule ning luksuskaupu pakkuvatele ettevõtetele, aseri kohalikele prominentidele, aga ka lihtsalt varjatud omanikega firmadesse.

Perioodil 2012–2014 sai pesumasinast 19 makse haaval kokku 891 000 eurot tuntud Saksa poliitik Eduard Lintner, kes on viimase kümnendi jooksul teinud Aserbaidžaani diktaatorliku valitseja İlham Əliyevi režiimi heaks põhjalikku lobitööd.

425 000 eurot jõudis aga toonase ettevõtja ning nüüdse Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) direktori Kalin Mitrevi Bulgaaria ja Šveitsi kontodele.

2014. aastal jõudis kaks miljonit eurot telekanali CNN endise produtsendi Eckart Sageri Araabia Ühendemiraatide pangakontole.

Nimekiri sellega ei lõpe, kõik asjaosalised on seni oma süüd eitanud.

«Dokumendid näitavad ilmekalt, et Euroopa suurpank Danske, täpsemalt selle Eesti filiaal, pidi kahtlaste tehingute suhtes kas silmad kinni pigistama või siis pime olema,» järeldatakse väljaannete eilses ühisartiklis.

Kust aserite raha Eestisse tuli? Märtsi lõpus avaldas selle juhtumi kohta artikli Saksa väljaanne Tagesspiegel. Seal öeldakse, et Hilux Services LP pangakontole Eesti pankades jooksis Aserbaidžaani firmast Baktelecom MMC 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta lõpuni ligi miljard dollarit.

Aprillis kirjutas Postimees ühe kasusaajana ka Itaalia parlamendiliikmest Luca Volontèst, kelle üle peetakse Itaalias praegu korruptsioonisüüdistusega kohut.

Milano prokuratuuri väitel sai Volontè Eesti kaudu Aserbaidžaanist kokku 2,39 miljonit eurot altkäemaksu selle eest, et ta tegi Aserbaidžaani soosivat lobi inimõigustele keskendunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA).

Täpsemalt pannakse Volontèle süüks, et ta veenis toonase Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhina parteid hääletama maha inimõiguste raporti, mis kirjeldas mustades värvides Aserbaidžaani poliitvangide olukorda. Aserite huvi oli, et raport jääks tähelepanuta, kuna see võinuks seada löögi alla 878 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme Trans Adriatic Pipeline (TAP) ehitamise Kaspia mere äärest Euroopasse. Raport kukkus läbi ja kopp torujuhtme ehitamiseks löödi kolm kuud hiljem mulda.

Süüdistuse järgi liikus raha Eestist Volontèga seotud fondi Novae Terrae arvetele nelja ülekandega, kokku summas 2,17 miljonit eurot. Need tulid Danske panga Eesti filiaalis registreeritud pangakontodelt.

Aseri raha sissevool Eestisse kasvas 2012.–2014. aastal plahvatuslikult. Kui Aserbaidžaanist tuli Eestisse 2000. aastate lõpus mitteresidentidele paarkümmend miljonit USA dollarit aastas, siis 2012. aastal kasvas see summa ligi 800 miljonile dollarile (746 miljonit eurot) ning 2013. aastal ligi 1,7 miljardile dollarile (ligi 1,6 miljardit eurot). Mis eriti märkimisväärne, see raha maandus suures osas mitteresidentide arvetele dollarites.

Kuna meie keskpank ei kogu 2013. aastast enam infot, mis riigi ettevõtetest on Eestisse raha tulnud, pole võimalik öelda, milliseks kujunes see summa firmade kaupa edaspidi.

Jälgi varjati hoolikalt

Rahapesu andmebüroo (RAB) juht Madis Reimand avaldas eile Postimehele, et tegelikult saadi Eestis juba 2013. aasta suvel jälile, et Aserbaidžaanist tulevad siinsetesse pankadesse – peaasjalikult Danske Eesti filiaali – kahtlased rahavood. Kui pilti hakati tükk tüki haaval kokku panema, selgus, et raha päritolu ei õnnestu paljastada.

«Püüdsime rahvusvahelises koostöös vara lähteriigiga selgitada välja raha võimalikku kuritegelikku päritolu, kuid infot selle kohta ei õnnestunud meil saada,» tunnistas ta.

See tähendas ühtlasi, et RAB ei saanud raha saatmist Danske Eesti filiaalis asunud kontodele nelja aasta eest peatada ega ka alustada Eestis kriminaalmenetlust.

Käed rüpes aga ei istutud. Üheskoos partnerriikide andmebüroodega hakkas RAB uurima, kuhu aserite raha Eestist edasi liigutatakse. «Osa Eestist läbi liikunud rahast on kasutatud Aserbaidžaaniga seotud huvide edendamiseks, sealhulgas osaliselt tõenäoliselt kriminaalselt, nagu näitab kohtumenetlus Itaalias,» ütles Reimand, viidates Volontè kaasusele.

Uurimise käigus sai lisaks ilmsiks, et aserite raha oli pelgalt osa kevadel rahvusvahelise ajakirjandusliku uurimise käigus välja tulnud Laundromati skeemist.

«Mõlema juhtumi korral esineb kattuvaid pangakontosid. On ettevõtteid, mille kontodelt Eestis liikus läbi nii Moldova-Vene rahapesujuhtumi kui ka Aserbaidžaani juhtumiga seotud raha,» selgitas RAB juht.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et ei saa seadusest tulenevate piirangute tõttu avaldada, mida inspektsioon Danske Eesti tegevuse kohta nelja Aserbaidžaani pangakonto osas edasi uurib. Küll aga tehti Danskele kevadel ettekirjutus, mis viis lõpuks panga otsuseni loobuda tulevikus mitteresidentide teenindamisest nende Eesti filiaalis.

Danske kahtlastel tehingutel on Eesti pangandusmaastikule juba laiem mõju. Saksa pangandushiid Deutsche Bank teatas aprilli alguses otsusest lõpetada Läti ja Eesti pankadele korrespondentpanga teenuse pakkumine ning dollarimaksete vahendamine. Tegelikult lõpetas Deutsche Bank nende teenuste pakkumise mitmele Läti ja Eesti pangale, kes teenindasid mitteresidentidest kliente, juba eelmisel aastal. Aprillis löödi sama kirvega kõiki.

Tagasi üles